Investeerimisega alustamine. #1 ühisrahastus

Eelmisest postitusest investeerimise sõnasabast kinnisaanuid huvitas see, kuidas ja kus ma investeerimisega algust tegin. Mulle kirjutasid mitmed, et tahaksid ise ka proovida, kuid ei tea asjast MITTE MIDAGI ning seetõttu palusid mul oma kogemust jagada. Tegelikult on Internett igasugu asjalikku materjali täis, tasub vaid käsile võtta ja lugeda. Toonitan veel, et kohe päris kindlasti on minust palju asjatundjamaid inimesi investeerimisest rääkima, kuid kuna ka mina olin veel aasta eest sama võhik, kui ilmselt kõik need, kes mulle kirjutasid, siis ma mõistan teid ja teie skeptilisust ehk selle võrra paremini ning katsun kirjutada selle mätta otsast, mida ma ise samas olukorras teada oleksin tahtnud. See on täiesti okei, kui teil kaasneb investeerimise eel oma raha saatuse üle teatav hirm. Peabki olema, kuna iga investeeringuga võivadki kaasneda riskid ning ettevaatlikkus võiks kukla taga tiksuda küll. Kuna ka mina olen pigem tasa sõudja ning väga suuri riske võtta ei taha, siis alustasin ma ühisrahastusega, kus riskid muu aktsia maailmaga võrreldes on üsna madalad. Ma mõtlesin enda jaoks läbi, et investeerin iga kuu täpselt sellise summa, millest mul täieliku kaotamise korral kahju ei oleks. Selles mõttes, et muidugi oleks kahju, aga see ei oleks summa, mis mind kuidagi rivist välja lööks.

Olgu öeldud, et minust sai investor alles 2018 aasta alguses, seega samuti investeerimises veel üsna roheline, kuid huvist olen selle kõige kohta omajagu uurinud ja lugenud ning portfellid on vaikselt kerkimas. Nagu öeldud, siis toimetan ma hetkel ühisrahastuste maastikul. Mis see ühisrahastus ehk P2P üldse on? Ühisrahastus on finantseerimismeetod,  mille kaudu on võimalik oma raha panustada mõne teise inimese/ettevõtte/kinnisvara laenusoovi või projekti ning sellest teenida intresside pealt passiivset tulu. Laenuks vajaminev summa saadakse kokku suure inimhulga käest väikeseid summasid laenates. Kõike seda vahendavad ühisrahastuse portaalid, mis on tehtud kasutaja jaoks väga mugavaks ning ka laenusoovijate taust on enamasti võrdlemisi hästi nende poolt eelnevalt ära kontrollitud ning reitinguna välja toodud.

Paljud kurdavad, et neil pole piisavalt raha, et investeerimisega tegeleda, kuna mitte midagi ei jää kuu lõpuks üle. Tegelikult ei pea ühisrahastuses investeerimiseks olema mingi “rikkur”, piisab ka ühe ebavajaliku ostu tegemata jätmisest kuus, sest juba kasvõi 10-50 kõrvalepandud euroga annab algust teha. Ah, tegelikult saab mõnes kohas juba ühe euroga investeerida, näiteks Bondoras. Seega, see pole mingi takistus.

Üks asi, mida investeerimisega alustades võiks silmas pidada, on laenude hajutamine. Väga lihtsustatult tähendab see seda, et näiteks saja euro investeerimisel pole mõistlik kogu summat panna ühe laenu alla, vaid targem oleks kümnele inimesele laenata kümme eurot või miks mitte sajale inimesele üks euro. Kui laenata ühele inimesele kõik sada eurot ja hiljem selgub, et ta on makseraskustesse jäänud tegelane, siis võid oma rahast ilma olla. Samal ajal kõik 10 või 100 laenajat vaevalt maksejõuetuteks osutuvad. Ehk siis tänu hajutamisele vähendad ka oma riske. Iga ühisrahastuse investeeringuga (ehk laenuga) koostatakse maksegraafik, millelt on näha, millal ja kui palju igakuiselt sellest konkreetsest laenust koos intressidega sulle tagasi laekuma peaks. Seega pilt sinu raha liikumisest on üsna selge.

Teine võtmesõna investeerimisel on liitintressid, mille arvelt tootlikkus ning kasum kõige enam ka kasvama hakkab. Liitintress on nähtus, kus intressid sisuliselt liituvad ehk kui sa oled teeninud mingi investeeringuga (liht)intressi ja selle uutesse investeeringutesse suunad (selle asemel, et see kasum kohe välja võtta), siis hakkad sa selle intressi pealt omakorda intressi teenima ja nii see lumepall veerema läheb. Isegi, kui sa mingil hetkel ei tee enam sissemakseid oma investeerimiskontole, kuid suunad teenitud raha pidevalt uutesse laenudesse, siis töötab liitintress sinu kasuks ja summa kasvab intressimäära arvelt. See kasum hakkab enim välja paistma just ajas ehk pikemaajalisel investeerimisel. Tasub varuda aega ja kannatlikkust. Ma olen kuulnud, et oma investeerimise eesmärke tasub seada umbes viieaastases perspektiivis, mitte vähem.

Kus investeerida?

Nüüd siis natuke rohkem asja juurde ja räägin OMA ISIKLIKUST kogemusest mõningate konkreetsete ühisrahastuse platvormidega koos plusside ja miinustega. Järgnev ei ole ei reklaam, soovitus, kutse ega promo. Kes millegagi allnimetatust liituda soovib, siis kõik ikka oma enda vastutusel. Ma ei saa garanteerida, et teie investeerimiskogemus saab minu omaga sarnane olema.

Tegin oma päris esimesed investeerimised Kreditex ühisrahastuses. Lugesin alustades hoolega läbi lehekülgede viisi kasutustingimusi, et läbi hammustada, kust keegi minult investeeritud raha ära näpata saaks või tahaks. Ega midagi kahtlast sealt välja ei tulnud ning pilt ühisrahastuse olemusest sai üsna selgeks. Lõppkokkuvõttes valid pakutud laenusoovide hulgast ikka sina ise välja, kui suure riskiga laene soovid rahastada – mida madalama reitinguga laenaja, seda suurem on tema laenuintress ehk võimalik tulu, kuid seda suurema tõenäosusega võib ta sattuda makseraskustesse ja vastupidi – mida eeskujulikum laenaja, seda väiksema intressiga ta tõenäoliselt laenu saab. Intressi suurust mõjutab lisaks ka laenuperiood. Kreditexiga alustades pakkus esmapilgul kindlustunnet see, et kui mõni laen peaks täiesti hapuks minema, siis reservfondist kantakse sulle tagasi 80% sellesse laenu investeeritud summast ning Kreditex tegeleb võlglasega ise edasi. Alustasin testimise mõttes tasa ja targu ning tegin kolme kuu jooksul investeeringuid kokku 150 euro eest. Miinimum summa ühele laenule Kreditexis on 10 eurot, seega võib vabalt ka vaid kümne euriga alustada ja oma silmaga üle kaeda, kuidas kogu see protsess käib. Kõik toimis ja maksegraafikute põhjal hakkas raha intressidega tagasi tulema. Ühel hetkel läks aga väikese vahega kolm laenu hapuks ja peagi tuli nende kohta teade, et mulle on tehtud reservfondist 80% ulatuses nendele laenudele tagasimakse. Okei, pole hullu, juhtub ikka. Teised laenud läksid endiselt edukalt, lõppkokkuvõttes olin siiski kasumis. Kui sain mingil hetkel teate, et Kreditex on oma laenutingimusi muutmas ning edaspidi kaetakse makseraskustes laenude korral reservfondist vaid 70%, siis oli see minu jaoks pigem ohumärk, et nende reservfondi (või üleüldine) olukord võib olla halvenenud. Vahepeal olin tutvunud ka teiste ühisrahastuse lehekülgedega ning neid Kreditexiga võrreldes leidsin ma veel mitmeid kitsaskohti, mida alles kõrvutades märgata oskasin. Näiteks see sama punkt, et kui Kreditexist sain ma suvalisel hetkel teate, et mingi laen on maksetähtaja ületamise tõttu lõpetatud, 80% mulle üle kantud, siis tegelikult 20%-ga olin ma juba kahjumis. Tõenäoliselt nõutakse siiski see laen lõpuks koos intressidega laenuvõtjalt kätte, kuid mina olen oma 20% endiselt ilma, mille saab siis hiljem Kreditex “kingitusena” endale. Teistes portaalides ma sellist asja pole täheldanud ning laenud jäävad lahti võlamenetluse protsessi lõpuni. Minu jaoks jäi siinkohal läbipaistvust väheks ja see sai ka minu peamiseks lõpetamise põhjuseks. Samuti, kui ma nägin, kui suurepärased graafikud, joonised, prognoosid on teistes investeerimise portaalides, siis tundus Kreditex kohe eriti lahja ja mannetu oma kodulehekülje funktsioonidega. Aga see selleks. Selle kõige peale loobusin edasistest sissemaksetest ning ootan nüüd, kuni pooleliolevatest laenudest mu raha lõpuni tagasi tiksub ja siis on sellega vsjoo. Aegajalt on hea sinna sisse logida ja avastada, et nt 77 eurot vaba raha on vahepeal juurde tulnud, mille oma kontole kanda saab. Pika jutu lõpetuseks mina oma kogemusest lähtuvalt Kreditexi pigem ei soovita, aga eks otsustate lõppkokkuvõtes ikka teie ise.

Vahepeal olin ma liitunud Bondoraga. Bondora pakub laene summas 500-10000 eurot laenupikkusega 3-60 kuud. Laene antakse samuti ühisrahastuse põhimõttel, mida üleval kirjeldasin. Algusest peale tundus see eelmisest palju investeerija-sõbralikum ning professionaalsem ühisrahastuse koht, kui nii võib öelda. Laias laastus ju põhimõtted kõik samad, kuid üldmulje palju parem.  Ehkki investeerijatele mitmeid esmapilgul keerukaid funktsioone pakkuva koduleheküljega harjumine võttis alguses aega, siis peagi sain end kogu selles statistika, portfellihalduri ja muus virr-varris väga koduselt tunda. Seadsin sisse automaatse igakuise püsimakse investeerimiskontole, panin paika oma investeerimisstrateegia, mis minu riskitaluvusega sobis ning lülitasin sisse minu seatud tingimustel automaatseid investeeringuid tegeva Portfolio Pro. Sisuliselt teeb lehekülg kõik tehingud minu eest automaatselt ära (juhul, kui seda ise soovin) ning mina käin aegajalt vaid statistikat vaatamas, et kuidas mu laenudel läheb, milliseid intresse möödunud kuu sisse tõi ning kui palju on maksetega hilinejaid. Bondoras saab igal hetkel hõlpsalt vaadata mitmekülgset statistikat kõikide laenude kohta, mida mulle aegajalt uurida meeldib. Eks ole ju põnev graafikul iga järgneva kuuga aina kõrgemaid kasumitulpasid näha. Kui mõni laen satub makseraskustesse ehk on pikalt tasumata, siis nõutakse see suure tõenäosusega siiski võlamenetluse protsessis laenajalt sisse ja sellisel juhul saab raha hiljem ikkagi intressidega tagasi. Ka minu mõne laenuga on seda ette tulnud, kuid ausalt öeldes on võlas osa siiani nii märkamatult väike olnud, et midagi see oluliselt ei mõjuta. Mu võlas põhiosa on hetkeseisuga näiteks 3,43 eurot, mis on täielik köömes kogu maksetesummat arvestades. Eks maksetega hilinejaid on küll, aga see on suhteliselt tavaline ja mul pole ka laias laastus vahet kas nad teevad oma makse ära tähtajal või nädal-paar hiljem. Bondoras toimetades pole veel miski mulle pettumust valmistanud, kõik on läinud ladusalt. Kusjuures ma olen kõikide investeerijate hulgas hetkel tootluse alusel 387. kohal, mis on ikka päääris hea minu meelest. Ei oskagi öelda, mis selle kõrge tootlikkuse TÄPSELT mulle taganud on. Ilmselt ongi väga hajutatud portfell, mõistlik riskitase jms. Tänast seisu vaadates olen ma investeerijana osanik 458 laenus, keskmine laenude intress on 39,35%, millest madalaim 9,32% ning kõrgeim 78,85%. Appi, inimesed, kuidas te olete nõus üldse selliste intressimääradega laene võtma??? Vaatasin just oma ühte suvalist laenu, kus olen inimesele laenanud 1 euro ja ta peab mulle tagasi maksma 3,32 eurot. Ja minu laenuosa on vaid killuke tema suurest laenust. Mul on isegi kahju vahel neid numbreid vaadates ja nende taga olevate inimeste lugusid ette kujutades, aga no mis sa teed.

Bondora suureks eeliseks on ka see, et on olemas kogu portfelli järelturul mahamüümise võimalus, mis enamus teistel ühisrahastuse platvormidel seni veel minu teada puudub. See on siiski hea võimalus juhul, kui tuleb vajadus suur osa oma rahast korraga välja võtta ning pole aega või võimalust oodata, kuni see lihtsalt tagasimaksetest lõpuni tiksub. Muidugi järelturul müües ei pruugi päris seesuguse juurdehindlusega õnnestuda müüa, kuid abiks ikka. Teisalt saab seal ka määrata mingi summa, mis kontol alati vabarahana olemas oleks. Näiteks võid soovida, et 200 eurot igal hetkel ootamatuteks olukordadeks väljavõetav oleks, kuid sellest üleminev summa automaatselt uuele ringile investeerimiseks läheks.

Juhul, kui sul tekkis huvi Bondoras investeerimise vastu, siis on mul sulle jagada link, mida registreerumiseks kasutades kohe 5 eurot oma kontole seemneks saad. Viieka saamiseks registreeru lingi kaudu, mis asub SIIN.

Kolmas ja kõige värskem platvorm, kus investeerima hakkasin on Estateguru. Laias laastus on kõik sama nagu Bondoras, kuid minu jaoks tegi selle ahvatlevaks see, et seal saab investeerida kinnisvarasse. Kui mujal investeerid tundmatule isikule, kes on märgistatud mingi suvalise numbriga, nt 574356-45089342, siis Estategurus näed sa väga detailselt, kuhu su raha läheb – mis kinnisvarasse, mille jaoks, kus see asub, isegi pildid olemas ja plaanide ning tagatise kirjeldused välja toodud. Ega laias laastus polegi see info nii oluline, aga mingi huvitava atraktiivse nüansi annab see juurde küll. Iga laenutaotluse korral viiakse läbi mahukas riskihindamine, igal laenul on garantiiks tagatis. Investeerimiseks avaldatakse vaid tugevaimad projektid. Estategurus on miinimum investeerimise summa ühe projekti kohta 50 eurot. Ka siin saab Auto Investi peale panna, mis enda aega kõvasti kokku hoiab. Kui laen, millesse investeerida plaanid, ei peaks ettenähtud aja jooksul täisrahastust saama, siis kantakse investeeritud summa su kontole tagasi. Parimad pakkumised rahastatakse ära aga väga ruttu.  Kui laen on täies mahus rahastatud, siis seatakse Investorite kasuks notariaalne hüpoteek. Mulle meeldib veel ka see, et laenuperioodid on suhteliselt lühikesed ja nii saab oma raha kiiremini tagasi. Hetkel tooksin puudusena välja, et projekte on kuidagi väheks jäänud, valikuvõimalus kesine. Võib-olla on asi selles, et talvel nii palju ehitus ja rekonstrueerimistöid ei tehta ja äkki kevade poole turg elavneb, kuid päris kindel ma oma väites pole, kuna ma pole statistika tegemiseks veel piisavalt pikka aega siin tegev olnud ega ise selle kohta juurde uurinud.

Estateguru
Näide laenuvalikutest Estateguru’s. Hetkel suhteliselt kesine valik, kuid varasemalt on väga muhedaid pakkumisi üleval olnud. Vali aga välja ja investeeri.

Kui sul peaks tekkima soov Estateguruga liitumiseks ja tahad 0,5% lisatulu oma investeeringutelt teenida, siis kasuta selleks minu soovituse linki, mis asub SIIN. 

Neid ühisrahastuse portaale on veel palju teisigi (nt Mintos jms), kuid ülalnimetatutega minu isiklik kogemus piirdub.

Just selliseks on minu investeerimisega alustamise teekond praeguseks kujunenud ning kuidas edasi läheb, näitab aeg. Siinkohal ma selle niigi pikaks veninud postituse otsad vaikselt kokku ka tõmban. Ei ole ju tegelikult raha oma kasuks töölepanemises midagi keerulist, või mis? Suurimaks riskiks saab olema ilmselt see, kui majanduses mingi suur langus äkitselt aset peaks leidma, kuid minu kogemus on küll hetkel positiivne olnud ning olen rahul, et investeerimiseks julguse kokku võtsin. Kui ma poleks möödunud aastal investeerima hakanud ja iga kuu teatud summat selleks kõrvale suunanud, oleksin ma selle sama raha tõenäoliselt millegi mõttetu peale ära kulutanud või väljas ära söönud. Nüüd aga on mul paras summa reaalselt olemas ja mis kõige parem, siis pidevalt omasoodu kasvamas ka veel.

Tegelikult on teemasid veel, mida ühisrahastusega seoses käsitleda võiks, kuid ühte postitusse kõike kokku toppida… oleks liialt pudru ja kapsad. Kuid olete oodatud kommentaaride all juurde küsima, mõtteid avaldama, arutelu tekitama, oma kogemustest rääkima, kritiseerima, joonistama ja kirjutama.

Lisaks, tegin krüptorahadesse investeerivale ja nendega kauplevale tuttavale ettepaneku oma alustamise kogemus samuti kirja panna, et saaksin seda siin blogis teiega jagada. See on jällegi hoopis teine tahk investeerimise maailmas ja minu teadmised sellest küljest on pea olematud. Just seepärast oleks see väga huvitav lugemine nii mulle endale kui ehk ka kellelegi teie seast. Ta oli hea meelega nõus, seega varsti, varsti!

Kes soovib meie pere muude toimetustega ja #Kogumispäeviku teekonnaga jooksvalt kursis olla, siis lihtsaim viis selleks on hakata blogilehte Facebookis jälgima. Ja miks mitte ka Instas.

Rahatarkuse teekonna algus

Kui eelmisel aastal olin ma pigem passiivne #Kogumispäeviku jälgija, kes ühtteist siit-sealt omale kõrva taha pani, kuid laias laastus ikka vanamoodi edasi toimetas, siis sel aastal otsustasin proovida, nii palju kui võimalik, aktiivselt kaasa lüüa ja sellest projektist maksimaalset kasu meie perele tuua. Sel aastal on eestvedajateks eriti muhedad hinged ning loodetavasti on nad sama inspireerivad, kui Mirjam seda möödunud aastal oli. Jutt käib Facebooki #Kogumispäeviku vahvast kogukonnast, kus rahatarkuseid, säästunippe, investeerimisteemasid, artikleid, eesmärke ja palju muud kasulikku jagatakse ning üksteise ideedest inspiratsiooni ammutatakse. Igal kuul uued teemad ja uued väljakutsed. Veel ei ole hilja ka sinul selle vahva grupiga ühineda, kui sa seda seni veel teinud ei ole. Ilmselt siiski oled, kuna kokku on projektiga liitunud juba ligi 25000 inimest. Erinevalt eelmisest aastast on sel korra võimalik jaanuari kuu jooksul ka oma 3-5 liikmeline punt kokku panna, ühised või eraldiseisvad säästmisega seotud eesmärgid seada ning tiimiväljakutsetest osa võtta, isegi hoiupõrsasse kopika võita. Kes meiega kampa tahaks lüüa?

Jaanuarikuu teemaks on eesmärkide loomine. #Kogumispäevik

Minu üheks eesmärgiks on vormistada korralik eelarvetabel, mis parima pildi kogu meie pere kuludest ja tuludeks annaks. Ma tegin seda mingil määral ka juba eelmisel aastal, kuid siis vaid enda isiklike numbrite kohta ning laiemat plaani kogu perekonnast see ei kajastanud. Sel korral on eesmärk just ühiselt koos abikaasaga neid asju ajada ning ma väga loodan, et eelarvest hakkab vastu peegeldama meie tegelik olukord ning selle põhjal järeldusi tehes saame otstarbekamalt majandama hakata. Enda eelarvet eelmisel aastal koostades jäi sealt küll juba ühtteist silma. Ma poleks näiteks iial osanud arvata, et meil niiiii palju raha kuus toidule kulub, aga tabelist sai tõele näkku vaadata ja sellele senisest enam tähelepanu pöörama hakata. Tunnistan, et ma polnud siiski piisavalt järjepidev, et oma tabelit pikemaajaliselt täita. Seetõttu on teine vähemalt sama oluline eesmärk alanud aastaks suuta seda tabelit ka järjepidevalt täita ning selle põhjal ka meie pere rahakasutust otstarbekamas suunas mõjutada. Muidu poleks sellest kõigest ju tolku.

Kolmas suur eesmärk on intresse tiksutavatest kohustustest vabanemine. Mul endal pole küll mitte ainsamatki järelmaksu, krediitkaarti ega laenu (peale kodulaenu), kuid Indrekul on neid omajagu ja nendest kõikidest on aeg vabaneda. Kodulaenust vast siiski veel lahti ei saa, aga okei.

Siit tuleneb meie neljas eesmärk – arvestatava puhvri loomine suuremate ostude, kindlustunde ning ootamatute väljaminekute tarvis. See aitab vältida ka edaspidiste järelmaksude võtmist. Samuti lõime kogumiskonto kindla eesmärgi/soovi täitumiseks. Kuna päris tühjalt raha pikemaajaliselt mingil kontol hoida, koguda ja inflatsioonil ära süüa lasta pole otstarbekas, siis alustasin ma eelmise aasta alguses investeerimisega ning selle viljad on juba vaikselt maigutatavad. Päris arvestatav summa on juurde tiksunud, mida mul poleks hetkel juhul, kui see sama raha oleks mul lihtsalt kusagil kontol seisnud ja oma aega oodanud. Seega jätkan ma investeerimist vaikselt ka sel aastal.

Esimene eesmärk on tänaseks tegelikult juba täidetud. Istusin nädalavahetusel maha ja lõin erinevate eelarvetabelite näidiste põhjal meie pere jaoks parima versiooni, tuulasin ja kalkuleerisin meie detsembrikuu väljaminekutes ning kandsin kõik summad kategooriate kaupa tabelisse sisse. Ütleme nii, et pilt lõi väga selgeks. Eks detsember olegi vähe keerulisem ja kulutusterohkem kuu, loodetavasti jaanuari lõpus saame helgemat pilti näha. Igal juhul olen ma koostatud tabeliga väga rahul. Võimalik, et kasutamise käigus ilmneb mingeid mõistlikke muudatusevajadusi, eks siis saab tabelit vastavalt korrigeerida, kuid juba praegusel kujul on ta väga motiveeriv. Tahaks ikka igal kuul aina otstarbekamalt suunatud numbreid seal näha ning et mõttetuid kulutusi jääks vähemaks.

Kui keegi soovib minu tuunitud tabelivormi oma pere puhul kasutada, siis küsi, ma sheerin. Mainin ära, et tabel on kokku pandud ja kohandatud peamiselt dividendinvestor.ee lehelt pärit eelarvetabelit aluseks võttes, kuid lisasin sinna päris palju veel ka täienduseks. Kes kogumispäevikuga liitunud on, leiab ka sealt kindlasti omale kõnetava tabeli, mida enda jaoks kohandada. Ja kindlasti palju muud huvitavat. Seega!? Kes meiega tiim tahab olla, et koos unistusi täita ja raha(tarkuseid) koguda? Ja meile motivaatoriks olla. Igal juhul meie oleme rahatargaks saamise teekonnaks valmis!

Kaija (#Kogumispäeviku admin) julgustas mind oma teekonda ka #Kogumispäeviku grupis jagama. Alguses mõtlesin, et “ah, mis nüüd mina”, kuid tegelikult on ka see omakorda mulle enesele tohutu motivaator ree peal püsimiseks. Seega, tegin ära.


Edit: Kuna nii paljud kirjutasid mulle erinevaid kanaleid pidi, tänasid inspiratsiooni eest ja soovisid, et jagaksin nendega eelarvetabelit, mis mul endal kasutuses on, siis on mul lihtsam see siia üles panna. Kellele ma ei jõudnud veel isiklikult jagada, siis siin see on – EELARVETABEL. Kuna see on kohandatud minu pere väljaminekutest ja sissetulekutest lähtuvalt, siis viska pilk peale ja muuda oma perele sobivaks. Tõenäoliselt ei vaja sa paljusid lahtreid, mis minul seal kirjas on ning vastupidi. Faili alla ribale lisasin kuude nimetused, kuhu sisuliselt kopeerin kuude kaupa mõlema rahaga majandava pereliikme kontoväljavõtted, mille põhjal arvutan Exceli valemeid kasutades eraldi kokku kulud kõikidele eelarvetabeli väljadele (eraldi toit, tankimised jne) ning kannan lõpliku tulemuse sisse eelarvetabelisse. Esmapilgul tundub võib-olla keeruline, kuid peagi läheb juba ludinal. Kui selline lahendus sind ei kõneta, siis saab need lehed lihtsalt ära kustutada. Kui vajad tabeli muutmisel või millegi muuga seoses nõu, siis küsi julgelt.

Ehk on see tabel kellelegi natukenegi abiks ja inspiratsiooniks omaenda eelarvetabeli loomisel. Mind ennast on selle tabeli kasutuselevõtt tohutult inspireerinud ning pannud otstarbekamalt rahaga ümber käima. Seeläbi on kokkuhoid juba praeguseks täitsa märkimisväärne. Edu teistelegi vahval planeerimise teekonnal!


Kes soovib meie rahatarkuse teekonna ja muude toimetustega jooksvalt kursis olla, siis lihtsaim viis selleks on hakata blogilehte Facebookis jälgima. Ja miks mitte ka Instas.

rahatarkuse teekond
Pilt võetud Kogumispäeviku grupist

Seotud lood:

Investeerimisega alustamine. #ühisrahastus