Jooksuga

Sugulane jagas paari päeva eest pilti, kuidas eelmine aasta samal ajal lapsed vees sulistamas käisid ja meie olime jõudnud omale juba mõnusa jume rannaskäikudega peale päevitada. Tundus päris uskumatu, arvestades, et sel aastal on vähe teised lood, ilm kehvem ja ega õigupoolest pole seda aegagi kusagilt võtta, et rahus kusagil lesida saaks. Õnneks pole puhkuseni enam palju jäänud ja siis saab pikalt suve nautima hakata, et akud taas laetud saaks. Praegu on küll turbojänese tunne, kellel võhm otsa saamas on.

Täna oli siiski võrratult mõnus ja soe ilm, võis lausa lühikeste varrukatega ringi lasta, nagu suvi oleks. Sõime hommikul kõhud täis ja sättisime end Lauluväljakule Mesikäpa lastejooksule. Hommikupudruga oli veel selline lugu, et samal ajal, kui puder potis valmis hakkas saama, avastas preili külmkapist jäätise ja nagu arvata võite, siis pudrusoovist polnud enam haisugi.  Selgitasin siis ühte ja teistpidi, et kui puder söödud, saab jäätist ka. Ei midagi. Jäätist ja jäätist. Sõlmisime vaherahu kuldse keskteega ja tõstsin suure lusikatäie jäätist otse pudru ja sealsete maasikate peale, ehkki puder+jäätis mulle küllaltki veidra kombona tundus. Samas nägi see jäätis seal maasikakuhjal sedavõrd ahvatlev välja, et ka minu hommukupuder sai omale jäätiselisandi, mille peale ise ei mõtlekski. Peab ütlema, et polnud vigagi. Tundub, et kompromiss toimis, sest söödud sai nii jäätis kui puder ja saime end jooksule sättida. See oli Ethelil nüüdseks teine kord ja aina kõbusamalt lidub teine. Pisikeste rada oli 260 meetrit pikk ja osalejaid, nagu ikka, palju. Ka korralduslikku poolt oldi eelmise aastaga võrreldes parandatud. Sel korral oli iga vanus eri värvi numbrisiltidega, mis vähendas vales vanusegrupis jooksmise võimalust ja tänu sellele oli võimalik ka ajakavast paremini kinni pidada. Mina tunnen igaljuhul suurt tänutunnet, et ka kõige pisematele nii asjalikke üritusi korraldatakse ning igat osalejat suisa diplomi, medali ja muu nänniga tunnustatakse. Pisikestele on see päris motiveeriv ja sealt võib nii mõnigi omale spordipisiku külge saada. Ise pean küll silmad maha lööma, et sel aastal vaid Ethel meie pere eeskujulikult esindas. Oleksin võinud ennastki Maijooksule kirja panna. Varasemalt on ju pärast super tunne olnud ja rohkem liigutamine ei tee kunagi halba. Kuid mis läinud, see läinud. Ehk järgmisel aastal. Senikaua saab pesamuna jooksupilte nautida.

IMG_4588

Väike meenutus päris esimesest jooksust ka (sept. 2018):

Peale lõunast iluund käisime aga sünnipäeval ja nüüd oleme end teleka ette Eurovisiooni jälgima sättinud. Imelik mõelda, et maikuu juba lõppemas on. Sellega seoses tuli meelde veel kord mainida, et mai lõpuni on võimalik oma lemmik blogidele hääl anda EBA koduleheküljel ja Me kasvame koos blogi leiab ka rahumeeli sealt nimekirjast hea tahtmise korral üles, khmm…

Tsauki!

5 eesmärki uueks aastaks

  1. Tahaks saada publitseeritud kaasautorina teadusartikli rahvusvahelises psühholoogia ajakirjas. Hetkel veel pooleli ja käsil.
  2. Magamistoale (miks mitte ka elutoale) uus mõnus ilme anda ehk siis remondilaadne toode korraldada. Üldse tahaks kodule rohkem tähelepanu pöörata, sättida ja toimetada nii, et ennast siin kõik hästi tunneksime. Ja ma lubasin endale, et edaspidi kehtib reegel, et iga uue soetatud riideeseme puhul loobun ma vähemalt kahest olemasolemast. Õudne, kui kapp riietest pungil on, aga tundub nagu midagi selga ikka panna pole.
  3. Käia reisil kusagil, kus ma varem käinud pole. Haha, neid kohti on palju. Mida soojem, seda parem.
  4. Osaleda vähemalt kuuel neljal täiendkoolitusel. Kuigi enamasti on mul aasta jooksul kokku tulnud palju enam koolitusi ja alles eilegi ühe koolitusega lõpule sain, siis ilmselt see aasta kõige muu kõrvalt omale nii suurt eesmärki ei sea ja asi seegi, kui sellisel määral end koolitatud saan. Eks vaatame skoori aasta lõpuks. Pealegi kaalub kvaliteet kvantiteedi üle.
  5. Teha midagi, mille kohta ma saan öelda, et oli vähemalt sama fun ja uudne kui eelmise aasta paraplaanilend või sukeldumine. Midagi, mis trumpaks need üle. Ma isegi ei tea veel, mis see olla võiks, aga benji või langevarjuhüpe igatahes mitte,  nagu sõbrad siin välja käivad. Need on too much hetkel 😀

Veel tahaks kodulaenu vähe kiiremini tagasi makstud saada, kui need miljon aastat laenulepingus. Mulle ei meeldi, kui midagi suurt mulle pidevalt kuklasse hingab. Selleks saaks kolmekuulise etteteatamise ajaga ilma igasuguse lisatasuta teha lisasissemakse, mis ju veeeeiiits ikkagi sellele kaasa aitaks, samas kas on mõtet, kui samal ajal saaks seda raha ka kusagil mujal rakendada. Vot, peab mõtlema.

Tegelikult mõlguvad mul veel mõned mõtted peas, aga neid eesmärkide alla kirja panna ei saa või taha. Need vajavad teistsugust lähenemist. Nendele asjadele peab veel mõtlema. Äkki mul on aasta lõpus meeles, mida ma silmas pidasin ja saan arutleda, kuhu omadega jõudnud olen selles osas ja palju endast selleks andnud olen.

Kõiketeadev aastahoroskoop ütleb, et jäärad võidavad märtsi kuus lotoga. “Juba märtsis naeratab talle edu lotovõidu näol.” Siin ei jää ruumi kahetimõistmisele. Jään siis oma võitu ootama, tuleb selleks aastaks seatud plaanide realiseerimisel kasuks. Panen lausa lingi siia, et oleks mul aasta lõpus millele viidata, kui täppi ei lähe :D.  Aga üldjoontes eks mina olen ikka mina ka uuel aastal ja ajan oma rida edasi ning katsun ka oma hobidele kõige muu kõrvalt piisavalt aega leida.
aastavahetus 1 (2)