So proud.

Olen korduvalt kirjutanud ja pilte jaganud erinevatest jooksudest, kuhu me Ethelit viinud oleme, et aktiivselt aega veeta ja väikest spordipisikut talle sisse süstida, eeldusel, et ta siiski ise seda ka tahab. Viimane kord oli Tallinna Maratoni ajal, peale mida mõtlesin, et miks ma ometi ennast kirja ei pannud, oleks ju nagu võinud. Tol korral lubasin vist isegi blogis, et järgmine kord ajan enda jalad ka tagumiku alt välja.

Täna jooksingi. Loe edasi “So proud.”

Lapsesuu ehk “Ethel, mul on tuleviku-Sinule ka mõned read…”

…. et Sul oleks kunagi õhkõrna aimu, milline Sa kaheseks saades olid.

Oled jätkuvalt meile üks väike maruvahva tegelane, kelle isiksus ja iseloom muudkui ennast ilmutamas on. Oled vahel parajalt kange juurikas, kuid samas enamuse ajast õnneks mõistlik, arukas ja võib isegi öelda et Loe edasi “Lapsesuu ehk “Ethel, mul on tuleviku-Sinule ka mõned read…””

Bye bye 2018 ehk aasta kokkuvõte

Aasta on lõppemas ja käes paras hetk sellele tagasi vaadata ning ühtlasi otsad koomale tõmmata, et uus saaks rahus tulla. Ma ei heieta siin sel korral pikka juttu, kui imeline või parim aasta see olnud on. Ma arvan, et eelmise aasta suurte sündmustega ei suuda see konkureerida, kuid paljutki on ka lõppevast aastast kindlasti meenutada. Loe edasi “Bye bye 2018 ehk aasta kokkuvõte”