Loovtundide käekäigust

Meie piiga, nagu ilmselt pea iga teine temavanune laps, tahab kõiksugu tegevustes ise käsi külge lüüa. Nii ei pääse ma kodus ühestki söögitegemisest ilma, et üks preili peagi lohiseva köögitooli sahinal minuga pliidi ees ei ühineks ja ohjasid üle ei üritaks võtta. Ise segab, ise lõikab, ise määrib, ise tõstab. Tihtilugu on selle tagajärjel segadus köögis ja lisandunud ajakulu suuremad kui võibolla tahaks, aga mis seal ikka. Need on meie  ühised hetked, las harjutab. Alles eile nüsis ta omaltpoolt makaronisalatisse värsket kurki ja ehkki iga tükike päris eurostandarditele ei vastanud, maitses salat vähemalt sama hästi ja väikesed käed said vilunult kaasa lüüa.

Teiseks meelepäraseks tegevuseks, millest Ethel juba pisikesest peale vaimustub, on igasugused kunstitegevused – värvidega maalimine, voolimine, kleepimine, vildikatega värvimised, nüüdseks juba ka ise lihtsamate asjade joonistamine jms. Tegeleme kodus nende asjadega niigi väga tihti, aga ühe soovid on täitumatud. Ausalt öeldes nii suurelt ette võtta, kui tema teinekord tahaks või suurema elamuse pakkumiseks võiks, väga tihti kodustes tingimustes sellele järgneva segaduse tõttu ei viitsi ka. Seepärast ongi hea ta loovtundi teiste omasugustega mässama kupatada.

Loe edasi “Loovtundide käekäigust”