Midagi väikestele raamatuhuvilistele

Viimased nädalad on olnud parasjagu pöörased ja elukorraldust muutvad, et ei teagi, ei teagi kas nutta või naerda kogu selle möllu sees. Kuid üks, mis mulle selle kõige keskel selgeks sai, on see, kui palju IMELISI ja vapustavaid inimesi minu ümber igapäevaselt on. Need suured teod, otse südamesse öeldud sõnad, tunnustused, toetus, julgustamine, kallistused, läheduse tunne, säravad silmapaarid… see kõik on olnud sõnuseletamatult liigutav ja just need hetked loevadki. Ilmselt panen selle virr-varri ühel hetkel kirja ka. Kuid uus nädal tuleb hoopis uutmoodi ja uute väljakutsetega, saab huvitav olema.

Täna aga tahtsin ma teiega jagada hoopis midagi muud uut ja põnevat. Loe edasi “Midagi väikestele raamatuhuvilistele”

Loovus ja pisikesed käed ehk 5 ideed näpuvärvide kasutamiseks.

Midagi oma kätega luua on imeline, ole sa suur või väike. Näpuvärvid on üheks ideaalseks vahendiks lapse loovuse arendamisel ning neid saab reeglina kasutada juba päris pisikesest east. Võimalusi nende kasutamiseks on mitmeid. Seepärast on mul eriti hea meel, et Kideco_Estonia Ethelile kingitusena Neogrün näpuvärvid saatis. Eriti tuus on veel see, et need värvid on valmistatud keskkonnasõbralikest koostisosadest ja sisaldavad värvainena vaid puhastatud mineraale ning taimseid pigmente. Ei sisalda nad ka muid mürgiseid aineid ega peamiseid allergeene, on ühesõnaga igati öko-vegan biolaguneva koostisega. Seetõttu on lastel nendega päris ohutu toimetada ka siis, kui loomise käigus värv suhu peaks sattuma. Ja mis meile lapsevanematena veel pea sama oluline on – need reaalselt olidki väga kergelt mahapestavad nii lapse nahalt, riietelt, juustest kui tööpinnalt. Appi, kui tihti ma toon lasteaiast koju lapse, kelle riietelt kaunis kunstirõõm kohe kuidagi maha tulla ei taha. Värvid ise on kreemja, pigem paksemapoolse ja mittetilkuva koostisega, toonid mahedapoolsed.

Ma jagan järgnevalt mõningaid näiteid, mida huvitavat me nende värvidega ette võtsime. Loe edasi “Loovus ja pisikesed käed ehk 5 ideed näpuvärvide kasutamiseks.”

Lapsesuu ehk “Ethel, mul on tuleviku-Sinule ka mõned read…”

…. et Sul oleks kunagi õhkõrna aimu, milline Sa kaheseks saades olid.

Oled jätkuvalt meile üks väike maruvahva tegelane, kelle isiksus ja iseloom muudkui ennast ilmutamas on. Oled vahel parajalt kange juurikas, kuid samas enamuse ajast õnneks mõistlik, arukas ja võib isegi öelda et Loe edasi “Lapsesuu ehk “Ethel, mul on tuleviku-Sinule ka mõned read…””

Ethel. 11 kuud. Väike video pargiskäigust ka

IMG_2554Ethel on pea nädalakese juba 11-kuune olnud. Mõtlesin, et sel korral ei kirjutagi siia mingit pikka juttu. Nagunii saab kohe-kohe aasta täis ja siis teeks ehk suurema kokkuvõtte ja tagasivaate aastale. Ma jääks end hetkel ilmselt varasemaga kordama ja vatraks siin kui vahva sell ja asjalik ringitoimetaja ta on. Sest seda ta tõesti ka on. Ilmad on pikalt suurepärased püsinud ja seetõttu oleme palju väljas olnud, ringi käinud. Ja äi sai vahepeal 50, jeii! Olen hakanud viimasel ajal palju Ethelist ja üldse tegemistest üsna suvalistel hetkedel videoklippe tegema. Et kui muidu haarad telefoni/kaamera, et pilt klõpsata, siis nüüd pigem filmin selle asemel väikese lõigu. Neid on lahe hiljem meenutuseks vaadata ja emotsiooni annavad need samuti piltidest enam edasi. Kuna neid klippe nüüdseks väga palju on saanud, siis tahaksin neid kuidagi rakendada ka, mis aga eeldaks teatavaid videotöötluse oskuseid. Neid mul paraku pole. Olen piltidest mõne üksiku video kunagi töö tarbeks kokku klopsinud, lisaks Indreku Slingshoti video, aga rohkem pole ausalt öeldes tarvidust olnud. Huvi selle vastu on tegelikult juba pikemat aega olnud. Mida ei oska, kuid tahaks osata, seda tuleb harjutada, mõtlesin ma. Kättevõtmise asi.

Nii pistsin ma Etheli ühel hommikul vankrisse, et õue jalutama minna ja jäädvustasin selle käigu tavapärasest vähe suuremalt üles. Mõte oligi, et saaks harjutamise eesmärgil hiljem nendest klippidest ühe tervikliku video päevast kokku panna. Alguses proovisin windows movie makeriga algust teha, aga sellega tekkis mingi jama. Siis kasutasin töötlemiseks Filmora programmi (kui kellelgi on paremaid soovitusi, siis ootan). Pusimist oli omajagu, aga midagi ma neist kokku lõpuks sain. Üsna ajakulukas ettevõtmine. Siiski oli kogu see protsess minu jaoks pigem huvitav ja hakkan kindlasti edasi katsetama. Arenguruumi selles osas on mul veel ilmselgelt vähemalt kilomeetri jagu, sest praegu torkab vigu veel päris palju silma. Mis mind kõige rohkem hetkel häirib on see, et kui programmisiseselt seadsin lõigud enda meelest üsna täpselt muusikasse, siis peale salvestamist läksid need ikkagi veits rappa ja päris paika veel ei saanudki. Indrek avaldas ka video kohta arvamust. Ütles, et see on “nunnu, aga igav…aga esimese korra kohta täitsa okei :D”. No märulit seal tõesti väga ei saa ja kätel ka keegi ei kõnni, aga asi seegi. Panen selle “igava nunnu” video postituse lõppu. Ethel sai sellel filmimise hommikul täpselt 11-kuuseks.

Et nüüd midagi viimase kuu arengust ka ikkagi kirja panna, siis toon välja, et vahepeal lisandus õnneks leebelt alla ritta üks hammas (kokku nüüdseks 8). Päevased uned on muutunud varasemaga võrreldes tunduvalt paremaks. Nüüd teeb ta mitme lühema asemel enamasti ühe korraliku 2-3 tunnise lõunaune ja siis lisaks ühe väiksema, mis on mulle täitsa meelt mööda. Viimased ööd on Etsu arvanud, et pool viis hommikul oleks sobiv aeg silmad pärani ajada ja voodis mürama hakata. Mõne aja pärast magab küll edasi, aga hommikul tööle minev issi selle triangli peale just ülemäära õnnelik ei ole, sest sel ajal on uni veel kõige magusam. Krutskeid on neiule veel juurde tulnud. Vahel teeb ta pättust ja reedab end ise oma pilgu või põgenemisega. Näiteks võtab (või leiab) ta midagi, mis pole tema arvates lubatud, toimetab sellega vaikselt ja kui näeb, et meie seda märkasime, siis teeb kavala näo pähe või pistab selle asjaga naerdes jooksu. Või kui ta parasjagu jooksu ei pane, siis teeb ta meie märkamise peale näo, nagu ta olekski tahtnud just selle “keelatud” asja meie kätte tuua, sirutab oma käe pikalt üleandmiseks ette ja ütleb lahkelt naeratades “aitäh”. Üleüldse meeldib talle igasugu kraami meie kätte tuua või meile näitamas käia. Vaikselt saab teda juba “käsutada”, et too emmele seda või toda ja ta ise on selle üle jube uhke, kuna ega siis need teod kiituseta jää. Tegelikult on lihtsalt jube tore jälgida, kuidas ta üha enam sõnavarast aru saab ja juhiseid tasapidi mõistma on hakanud. Rand ja liivakastid on samuti viimasel ajal väga popid olnud. Kõik, kus leidub liiva, on teemas ja seal võiks tunde mängides veeta. Ja linnud! Nende kohtamise reaktsiooni näeb ka videost.

Ja siit see tuleb.

Minu meelest sai alustuseks päris armas asi kokku. Peaks iga mingi aja tagant sellise mälestuseks valmis tegema.

IMG_1913
Kannatab juba väikese tuti pähe teha. Tahaks patse punuda :D. Kammimise ai-ai kisa ei jõua ka ära oodata.

Pargis

väike päike
Meie väike Päike igas päevas.

img_5620-2IMG_2275 (2)IMG_2202 (2)

Täna õhtul lähme vaatame, kuidas Tiigrid lasteaiaga hüvasti jätavad ja uhkel sammul kooliteele asuvad. Alles nad olid ju niiii väikesed!

9 kuud Etheli seltsis

Polegi tükk aega siia kirjutama jõudnud. Kuidagi palju tegemist on olnud ja vahepeal oli Sipsik esimest korda mõned päevad haiguse tõttu päris korralikult rivist väljas ja seetõttu hästi kaisukas ka. Aga üks mis kindel, meie väike präänik on saanud juba 9-kuuseks. See on teist samapalju, kui teda enne sündi oma südame all kanda sain (L).
IMG_3597

IMG_3674
Lihtne, aga maitsev šokolaadikook.

Kolmapäeval käisime kontrollis ja saime teada, et Sipsik on nüüdseks 76cm pikkune ja kaalub 9700g. Hambaid on suus 6 – üleval 4 ja all 2. Pea kümnekilone väike nupsik on endale vapralt jala alla võtnud ja kõnnib nüüd naistepäevast saati päris ise. Vahepeal lõbustabki ta ennast lihtsalt ühest toast teise ja teisest kolmandasse tatsamisega, olles ise nii keskendunud ja rahulolev. Seda oli tegelikult alguses täitsa naljakas jälgida, kuna vahepeal meenutas ta ühte pisikest ootamatult väljailmuvat zombit, kes jalad harkis ja käed ees kõndides tasakaalu püüdis hoida. Enamasti ta veel jutustab ja podiseb ka samal ajal ja see annab kogu sellele zombindusele veel vunki juurde. Praeguseks on ta kõnnak juba tükkmaad kindlamaks muutunud. Tihti on ta teepealt midagi pihku haaranud ja nii leiavad asjad sageli omale uue asukoha. Kui mingi asi juhtub omalt kohalt kadunud olema, siis võib see oskusliku transportimise tulemusena olla kus iganes. Näiteks oli meil vahepeal telekapult 3 päeva kadunud ja seda andis ikka otsida. Meil on siiski enamus olulisi asju Etsu käeulatusest ära pandud ja muude asjadega võib ta üldiselt vabalt toimetada. Paar sõna on ka Ethel kasutusele võtnud – aitäh ja emme. Kasutab ta neid üsna tihti, iseasi kui mõtestatud nende tähendus talle on, aga uhke on kuulata küll.
IMG_3635 (2)

Perearst ütles, et tema juures polegi käinud ühtegi last, kes nii varakult kõndima oleks hakanud. Kõrvalt kabinetist korraks läbi tulnud arst ütles ka Etsu vanust kuuldes, et tema noorim on olnud vist 9-kuune. Arst varases kõndimises midagi halba ei näinud, kuna kõndima hakkas ta omast valmisolekust. Pole me kasutanud ei käimistooli, hüppekiiku ega mingeid muid last püstisesse asendisse sundivaid vahendeid. Saime kiita, et samm on ilus, oskab ennast ise püsti ajada, kükki lasta ja ka kukkuma hakates ohutult pepule potsatada või käed ette panna. Kui muidu roomas ta seina või mõne mööbli juurde, et selle abil ennast püsti aidata ja sealt edasi kõndima minna, siis viimased päevad saab ta ka ilma toeta maast ise püsti. Etsu rullib natuke kõndides veel oma varbaid, aga see tuleneb tema veel natuke kehvast tasakaalust ja peaks arsti sõnul paari kuuga ära kaduma. Rauasisalduse kontrollimiseks võeti Ethelil näpust vereanalüüs ja kuna ta hiljuti tõbine oli, siis vaadati ühtlasi põletikunäitajad ka üle. Minu üllatuseks läks verevõtmine vapralt ilma nututa ja hoopis õega lobisemise saatel. Õnneks olid kõik näitajad korras.

img 9
Ühe lapse mitu nägu

Mainisin enne, et kodu on meil üsna lapsesõbralikuks tehtud ja ohtlikud-keelatud asjad käeulatusest ära pandud, et ta vabalt ringi toimetada saaks. Üks neist vähestest kohtadest, kuhu Etsu siiski minna ei tohi, on Indreku lauaalune. Aga justnimelt sinna teda tõmbab, kuna seal on väikesed tulukesed ja suur kõlar, mille juhtmeid ta välja tõmbamas ja lutsutamas tahaks käia. Teadupärast pole see just kõige ohutum tegevus ja seepärast me teda sinna ei luba. Kui teda sealt ära tõstma hakata, siis varem oli tal sellest üsna ükskõik, läks ja toimetas mujal edasi. Nüüd aga oskab juba iseloomu näidata ja tõstma hakates laseb ennast makaroniks ja hakkab kisama, et oma seisukohta ikka võimalikult selgelt välja näidata. Natuke pättust oskab juba ka teha. Näiteks käib ta vaikselt oma väikeste sõrmekestega tapeeti seinalt ära nokkimas (ja söömas) ja keelamise peale manab oma näole kõige armsama võimaliku naeratuse. Keela siis sellist nunnut, eksole. WC hari on ka asi, mis teda nagu magnet enda poole tõmbab, ei tea mis teema lastel nendega on. Ma räägin, nad on oma tempude poolest kassiga täpselt samas paadis.

IMG_3547
Reede varahommikul saatsime issi Pakri poolsaarele 30-kilomeetrisele scoutsrännakule, mis sai läbitud ajaga 4.47.
IMG_3500
9-12kuuste laste võimlemises. Sealsed harjutused olid enamuses istuvatele ja roomavatele lastele, aga Etsu kibeles muudkui püsti, mis tegi asja vähe keerulisemaks. Õnneks treener on hästi asjalik ja pakkus ka alternatiivseid harjutusi välja. Igatahes tundub, et Ethel naudib igasugu vaheldust kodustele mänguasjadele ja tegemistele. Lõbus ja tegus on ta küll.

Pesumasinast riiete kuivamapanekul on Ets alati platsis. Võtab positsiooni sisse pesuresti all ja hakkab sealt siis järjest pesu alla sikutama. Mina jõuan viis asja kuivama panna, tema selle ajaga ühe-kaks alla tõmmata. Seni, kuni mina temast kiirem olen, on kõik okei – varem või hiljem saab kogu pesu kuivama, aga kui kiiruse vahekord peaks muutuma, vot siis läheks jamaks. Lihtsam (ja kiirem) oleks ta ju selleks ajaks eemale saata, aga ma pooldan ikkagi pigem seda, et laps oleks erinevatesse tegevustesse kaasatud, eriti kui ta ise selle vastu huvi üles näitab. Nii õpib ta ka ise asjadele kätt külge panema ja tulevikus erinevates töödes kaasa lööma. Loodetavasti on mul varsti väike abiline omast käest võtta.

IMG_3127
Lihtsalt niisama õue jalutama oleme me viimasel ajal võrdlemisi vähe jõudnud, sest alati leiab ju mingi vabanduse – liiga külm, liiga hilja, üksi ei viitsi, kodus on asju teha jne jne, aga õnneks on kamraade, kes sind toast välja tirivad ja pärast väljas käimist on ikka siga hea tunne küll. Ükspäev oli meie koosseis näiteks selline.

Vahepeal jõudis ämm ilusa vanuseni ja tähistas oma juubelit Padise mõisas. Jällegi hästi mõnus vaheldus argipäevale ja suurepärane põhjus end üles lüüa. Pidu oli igati õnnestunud ja sünnipäevalaps säravalt kaunis. Loodetavasti jagub seda õnne nüüd vähemalt teist samakauaks veel! Ethel pidas ka suure peo kenasti vastu ja käis isegi vahepeal tantsuplatsi vallutamas. Natuke pilte ka.PadisePadise 2.

Venis nüüd päris pikale selle postituse kirjutamine ja kõike ei saanudki kirja, mis plaanis oli, aga mis sa teed, kui üks, teine ja kolmas asi ette tulevad. Eks poetan need väljajäänud mõtted siis tulevastesse postitustesse. Seda ei saa ma siiski kirjutamata jätta, kui palju rõõmu ja armastust üks laps oma vanematele toob. See tunne on lihtsalt nii nii ütlemata suur, nagu oleks seda koguni raske enda sisse ära mahutada. Aga ta mahub!

Olge terved ja rõõmsad!

IMG_3574 (2)

8. elukuu on täitunud!

Meie kaheksakuune tütarlaps. Tegime mõne tähtsa päeva klõpsu ka 🙂IMG_9688 (2)

IMG_9670 (2)
Pilti tegime seekord hoopis vanaemale sünnipäevaks tehtud tordiga. Kaks ühes. Õhtul läksime külla.

IMG_9686 (2)

Etheli vanusele on märkamatult üks elukuu jälle juurde tiksunud ja kuu (või päikese) jagu on temast meile taas kirjeldamatut rõõmu olnud. Ilunumbreid sel korral ei tea, alles märtsi teises pooles lähme mõõtma ja kaaluma, aga mis neist numbritest nii väga ikka. Nagu iga eelnev on ka see kuu olnud Ethelile korralik avastamise ja arenemise aeg. Uudishimu ja avastamisrõõm on piigal suur. Iga uus asi köidab tähelepanu, vajab ülevaatamist, maitsmist ja katsumist. Helide ja muusika suhtes olen märganud Etsu suurenenud huvi. Muusikaringis kuulas pillimängu suu ammuli ja püüdis ka ise oskuste piires pillidega kaasa kolistada. Kodus muusikat kuulates võtab neiul tihti põlve tatsuma ja esimeste klaveriklimberdustega on ka tädi seltsis käsi valgeks saadud. Meie kodu välisukse hääl on ka tuttavaks saanud ja kui kuuleb veel issi hüütud “tsaud” ka esikust, siis on pliks kohe elevust täis ja tahab asja uurima minna. Kõrv on pidevalt teritatud ja hääled kutsuvad tegutsema.
Etsu klaver

Söömise asjus oleme kuuga märkimisväärseid edusamme teinud ja tundub, et hakkab asja saama. Mitmed uued maitsed on ära proovitud ja kõige lemmikumad on need, mida annab ise oma käega suhu pista. Nii ma olengi tal pehmemaid tahkeid asju ise süüa lasknud ja kui tal endal midagi söödavat peos on, siis läheb lusikaga püreede söötmine ka meil üsna ladusalt. Õnneks sööb Ethel kõike, mida siiani pakkunud oleme ja kahepeale saab pliks täitsa arvestatava koguse ühe toidukorra ajal söödud (ma loodan). Liha ja kõik liha sisaldavad püreed lähevad hetkel eriti isukalt. Kui kõht on täis söödud, siis hakkab vaikselt söögitoolis trikitamine pihta. Viskab suure kaarega mingi asja maha ja siis piilub itsitades üle söögitooli ääre, et kuhu see kukkus, mis häälega kukkus ja vehib siis käega, et keegi võiks selle jälle talle uuesti viskamiseks üles tõsta. Ja nii see mäng kordub umbes sada korda. Pullitüdruk. Ahjaa, kõrrega joomine sai ka selgeks!

IMG_2125 (2)
Pistab banaanipannkooki (pool banaani ja üks munakollane)

Mis hammastesse puutub, siis kahele alumisele on vahepeal üles lisandunud kolmas (1.02). Huvitaval kombel mitte keskele, vaid hoopis üks kihvake. Kui esimesed kaks hammast tulid üsna märkamatult, siis kolmas tekitas valu ja selle lõikumisele eelnev öö oli päris karm. Tundsin esimest korda, mis on magamata ja 15 minuti kaupa tukkudes veedetud öö. Indreku saatsin keset ööd elutuppa diivanile magama, kuna üks magamata inimene on ikka parem kui kaks ja temal tuli hommikul tööle minna. Järgneva osa ööst magas Ethel mul kõhul, nii sain ise ka vähe pikemaks ajaks kui 15 minutit silma looja lasta. Hommikuks oli küll tunne, nagu oleksin öösel rongi alla jäänud ja sokutaks Etheli üle ukse kasvõi naabrimehele, peaasi et naaatukenegi magada saaks. Aga hommikukohv päästis päeva ja Ethel ei pidanudki võõraste onudega tegemist tegema. Järgmise hambani.

Hommik
Ethelile piisas (erinevalt minust) vaid ühest ringutusest, et päev pärast sellist ööd rõõmsalt käima tõmmata.

Veebruari alguses ostsime Ethelile pissipoti ja alustasime vaikselt potilkäimise harjutamisega. Sai laulev pott valitud (muusika hakkab mängima, kui piss potis), et ikka lahe oleks, mis etteruttavalt öeldes osutus täielikuks kräpiks. Esimese pissimise peale hakkas pott laulma ja enam vait ei jäänudki. Kuivatasin neid andureid ja isegi föönitasin korra, et äkki niiskus läks vahele, aga ei midagi. Võtsin selle süsteemi seal poti all lahti ja panin uuesti kokku ja… mingiks ajaks jäi vait. Ja siis hakkas täiesti suvalistel aegadel lakkamatult mängima ja lõpuks see viis kummitas mul 24/7 peas ja ajas hulluks. Võtsin siis uuesti poti alt lahti ja “remontisin” kuumaliimiga ära. Volaa, kõik hakkas toimima, nagu vaja – piss potis siis laulab, välja kallad jääb vait. Mingi nädalakese toimis, siis oli muusikaga kõik. Rohkem ei viitsinud sellega mässata ka ja polegi seda laulukest vaja. Aga kui nüüd potitamise alguse juurde tagasi tulla, siis esimesel õhtul potile pannes ei teinud ta sinna midagi, istus lihtsalt ja lasi siis jalga. Proovisin veel paar korda, aga ei miskit. Järgmisel hommikul panin ta kohe peale ärkamist potile, mänguasjad kõrvale ja ütlesin piss-piss. Nii saigi pott esimest korda sisse õnnistatud. Rõõmustasime koos, kiitsin teda ja näitasin pissi potis, et mingi seos tekiks. Nii panin teda iga paari tunni tagant potile ja täitsa mitmel korral asi õnnestus. Nüüdseks, kui Ethel seda kunsti 3 nädalat harjutanud on, oleme jõudnud sinnamaale, et kõik kakamised teeb ta hetkel potti ja suurema osa pissidest ka. Paaril korral on mähe päeva jooksul täitsa kuivaks ka jäänud, aga üldiselt me sellist täiuslikkust veel taga ei ajagi. Tasa ja targu. Mähkmekulu on igal juhul kordades vähenenud ja mähkmeprügikast ei aja enam nii tihti üle. Potile panen teda praegu lihtsalt tunde järgi, enamasti peale magamisi ja söömisi. Üldiselt talle see potitamise värk praegu veel istub ja sai vist õigel hetkel alustatud, kuna klikk potiga käis tal päris kiiresti ära. Kahel korral on külas suurel potil ka käinud. Eks muidugi selleni, kuni ta ükskord ise potil käima hakkab, läheb veel palju-palju aega ja mingil hetkel võib üldse potistreik tekkida, aga kuniks ei proovi ja harjuta ei saa ka teada, kas õnnestub.
IMG_2134 (2)

Liikumise poolest on Ethel jätkuvalt väike aktiivne putukas. Ajab ennast kõige najale püsti ja liigub mööda neid vudinal edasi, kuhu tal parasjagu tarvis on. Nüüd praktiseerib juba mõneks hetkeks käte lahtilaskmist ja ise seismist. Tihti lõpeb see pepuli potsatamisega, aga ise on ta suhteliselt rahul. Küllap siis on see harjutamiseks vajalik. Paar esimest iseseisvat sammu võib vist ka tehtuks viimaste päevade seisuga lugeda. Kiiremad otsad tehakse endiselt käputades.
IMG_2372 (2)

Mängimiseks on lemmikud kõik mittemängimiseks mõeldud asjad – lusikad, kulbid, paelad, nöörid, klaviatuur, kõik totsikud-potsikud, pudelid, pastakad, karbid… no kõik-kõik, mis kätte õnnestub saada. Eriti lemmikud oleksid muidugi need, mis käest ära  kohe korjatakse või kätte ei antagi. Palju veedab pliks aega ka oma mänguasjakastist asju välja loopides. Väikesed sõbrad on muidugi  samuti väga lemmikud.
Ethel ja Robert

Telekas on paar reklaami, mis taustal mängides hetkel jäägitult Etsu tähelepanu köidavad. Üks sellistest on Felixi ketšupi reklaam ja teine draakoni kommide oma. Kui need algavad, siis jätab Etsu kogu käesoleva tegevuse pooleli, pöörab silmad telekasse ja lihtsalt naerab. Midagi köitvat nendes igaljuhul on. Näide eilsest Felixi reklaamist:
Felix

Seadsime vahepeal sammud külla ka. Merilyn tegi klõpse ja mõnus lobisemise õhtu oli. Ma vaatan, et on ikka üks armas kraade nendel piltidel :D.
valdeku_74valdeku_62valdeku_69valdeku_67valdeku_73valdeku_86

Selleks korraks kogu lugu. Tsaupakaa!

Uus kandekott. Saingi kätte! Kuidas rahul olen?

Tellisin 8. septembril Liliputist Ethelile tema minisünnaks kingitud raha eest kandekoti. Sellise. Miks just selle valisin loe siit. Parasjagu oli Liliputi lehel kampaania ja õnnestus meil see kott saada 112 euroga (hetkel 124.90). Kallis küll, aga loodan, et teenib ennast hästi. Samuti on Liliputi kottidele üsna nõutav järelturg, nii et usun, et see hiljem kapinurka niisama päris vedelema ei jää. Täna just nägin, kuidas üks oma kasutatud kotti ostuhinnast suisa kallimana müüs, kuna seda konkreetset mustrit enam müügis ei ole ning need tõepoolest muutuvad kohati aja möödudes niiöelda rariteediks. Ja selle koti ostmisele oli isegi paras tunglemine.

Niisiis, suur oli minu rõõm, kui sain hommikul SMSi, et võin oma tellitud kandekotile pakiautomaati järgi minna. Ethel magas vankris oma õndsat lõunaund ja saime ühtlasi poodi jalutada ning paki ka ära tuua.

IMG_2422

IMG_2383
Ohoh, miskit põnevat vist on seal karbis!

Kui koti karbist välja võtsin, siis tundus esimesel hetkel küll, et neid rihmasid ja värke on nii palju, et paistis keeruline värk need kõik õigesti paika saada. Kuna Ethel nõudis tegelemist, siis jätsin koti mõneks ajaks sinnapaika.

Õhtul hakkasin tasapidi siis neid rihmasid üks haaval enda järgi paika sättima ja võtsin ära lukuga eemaldatavad istmiku pikendused, mis on mõeldud suurema lapse kandmiseks. Asi nägi juba päris hea ja loogiline välja. Proovisin siis beebit ka sisse ja volaa.

Väga kerge ja mugav oli last kanda. Käed vabad ega väsi ära. Kohendasin veel beebisisu, et laps õiges asendis oleks ja tundus, et talle meeldib, kuna mõne minutiga ta juba tukkus mu kõhul.

Plaan oli lasta Indrekul endast koti ja lapsega mõni normaalne pilt klõpsida, aga kuna me siiani selleni jõudnud pole, siis panen hoopis temast paar pilti siia. Käisime jalutamas ja ta proovis ka koti ära. Kuna rihmad olid minu järgi sätitud, siis nende ümbersättimine teise keha järgi on üpris tüütu, aga tehtav. Tegelikkuses käib paika regullitud koti kasutamine vaid kahe klambri kinnitamisega ja korras.

Siiani nende paari päeva põhjal võime küll öelda, et see kotiost läks asjaette. Saame mõlemad kasutada ja kulub ära nii väljasõitudel ja ilmselt mõnikord ka kodus toimetades. Reeglina ta lihtsalt magab kogu kõhul olemise aja maha.