Koos lastega: Käejäljest võtmehoidja meisterdamine

Lihtne kingiidee või meene, mida saab valmistada lõbusalt koos lapsega. Meie pere isa ja vanaisa said igal juhul isadepäeval ühe pisikese käejäljest võtmehoidja võrra “rikkamaks”.

Võtmehoidja valmistamiseks läheb tarvis:

Plastiklehte (link)
Klaasi-/akrüül-/guašš-/näpuvärve
Võtmerõngast
Kääre
Augurauda
Ahju, küpsetuspaberit

Kuidas teha?

See on tegelikult imelihtne!

  • Tee lapse peopesa värviseks ning vajuta käejälg plastikule. Kui käejälje tegemine esimesel katsel ebaõnnestub, siis saab jälje niiske lapiga plastikult maha pesta ning uuesti proovida.
  • Lõika käejälg väikese varuga plastikust välja.
  • Vajuta augurauaga sobivasse kohta võtmerõnga jaoks auk.
  • Aseta plastikust käejälg küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.
  • Eelsoojenda ahi 160 kraadini ning aseta ahjuplaat 1-3 minutiks ahju. Käejälg hakkab ahjus kokku tõmbuma, läheb hetkeks krimpsu ning seejärel tagasi sirgeks.
  • Peale sirgeks minemist võta käejälg ahjust välja. Soovitan muljuda hetkeks pannilabidaga jäljele, et ta kindlasti päris tasapinnaline jääks. Kulumiskindlamaks muutmiseks võib üle tõmmata lakiga.
  • Lisa võtmerõngas.

Kui teinekord on pea tühi, mida lapse lõbustamiseks sombuste ilmadega kodus ette võtta, siis see on üks idee. Tegelikult saab ju samal viisil mida iganes plastikule joonistada, välja lõigata ja ahju panna. Hästi jäävad ka värviliste markeritega tehtud joonistused, kuid joonistamisel tasub silmas pidada, et pilt tõmbub kuumutamisel märkimisväärselt kokku.

Head katsetamist!

Esimene kogemus beebiga spa’s

Käisime nädalavahetusel Rakveres Aqva Hotel & Spa’s (tänud ämmale!). Esimest korda koos lapsega. Olime kuulnud, et see on oma sooja õhu- ja veetemperatuuriga üsna beebisõbralik spa ja muidu ka igati asjalik. Jõudsime kohale veits peale check-in’i. Hotell oli täielikult välja müüdud ja rahvast tundus palju, kuna sinna jõudes oli parkla nii täis, et vaba kohta ei leidnudki ja parkisime kusagile lompi kruusa peale. Hiljem saime auto ümber parkida.

IMG_4228 (2)

Olimegi neljakesi + Ethel. Meile olid bronnitud 2 tuba, mis olid üksteisele täpselt vastakuti ehk siis jube hea oli teineteise juures “külas” käia. Toas oli olemas kõik vajalik, vannituba/wc ilus ja puhas. Voodi oli pehme nagu vahukomm. Minu jaoks natuke harjumatult liiga pehme, kuna magades vajus nii madratsisse ära :D. Hotelli personal oli meeldivalt sõbralik ja abivalmis. Meile organiseeriti lapse reisivoodi ehkki seda me ei kasutanudki, kuna Ethel põõnas nii mõnusalt oma enda beebipesas, mille kaasa võtsime.

Seadsime asjad mugavalt tuppa ära, sõime kõhud täis ja läksime linnapeale jalutama, kuna Etsule oli ujumismähe vaja kusagilt hankida. Klõpsisime siis peaväljakul ka mõned pildid ja käisime poes näkse ostmas.

Kuidagi märkamatult oligi juba õhtu käes ja viimane aeg oli ujuma minna. Ma ise arvasin tegelikult, et beebiga tuleb hullult skeemitama hakata, kuna ta väsib ju vees ruttu ära. Olin oma peas juba välja mõelnud, kuidas alguses lähme me Indrekuga kahekesi ujuma ja jätame Etheli Triinu ja Joosepiga. Siis nad tulevad mingi aeg hiljem järgi, sulistame umbes 20 minutit tirtsuga koos ja tulen temaga välja, teised saavad edasi jääda. Tegelikkuses läksime ikkagi kõik koos ja oli väga okei. Vahepeal tegime Etheli hoidmises omavahel vahetusi, kui tahtsime torus, koses või saunas käia, ülejäänud kohtades sai vabalt mõnusalt beebiga olla. Kõik laabus kuidagi väga sujuvalt. Ethel pidas uskumatult kaua vastu ja meile kõigile täitsa piisas sellest ajast, nii et saimegi algusest lõpuni kõik koos olla.

Spa ise oli igatepidi väga mõnus ja saunakeskus veel super boonuseks. Ainus asi, mis eriti ei meeldinud, oli see üks ja ainus toru seal. Käisime kõik seal korra ära ja teisele ringile ei kippunud, kuna meist neljast kolm said torus korralikult haiget. Ei tea kas asi meis või mis värk selle toruga oli. Erilist tunglemist sinna ka ei paistnud. Hästi mõnus oli basseinis olev mullitav lamamisala ja igasugused erinevad massaažijoad. Saunadest oli lemmikuks soolasaun, kuna see tegi naha nii mõnusaks ja polnud nii tapvalt kuum ka.

Ma jäin mõtlema, et koos hotellitoaga spaatamine on beebiga ikka täielik luksus.  Selles mõttes, et kui näed ujumas, et laps hakkab väsima (mis võib väga järsku juhtuda), siis võtadki oma lapse, lükkad hommikumantlid selga ja paged temaga oma hotellituppa, kus saad rahumeeli ta puhtaks loputada, esmase nälja kustutada ja kõik muud toimingud enda ja beebiga muretult ära teha. Seal ühises duši- ja riietusruumis oleks see ilmselt tunduvalt tülikam olnud ja ei taha ju teisi oma väsinud lapse kisaga seal häirida. Sellegipoolest plaanime varsti mõne ujula ka ära proovida ja küll saab ka niisama hakkama.

IMG_4324 (2)
Väsinud supleja

Õhtul käisime Ararati grillis söömas. Oli see vist meie teada üsna ainus paraja jalutuskäigu kaugusel asuv söögikoht, mis nii hilja veel lahti oli. Täitsa muhe koht. Praed olid nii suured, et oleks vist kolme peale ühest kõhu täis saanud. Triinu väike praad ei erinenud oma suuruselt eriti suurest praest ning isegi seda ei jaksanud lõpuni süüa. Ise võtsin kerge! kanasalati, mille sissemahutamine üldse nii kerge polnud, kuna oli seegi jube suur. Aga toidud olid maitsvad ja hinnad head. Samuti maitsesid hästi sealsed kanatiivad.

Hommikusöögi bufeelaud oli Aqva Spa’s väga rikkalik ja raske oli ennast jälle mitte üle süüa. Käisime ikka mitmeid kordi erinevat kraami juurde võtmas, endal oli juba ammu kõht mulguni täis. Jälle totaalne ülesöömine. Jube. Läksime seepeale uuesti basseini ligunema ja olemine muutus palju paremaks.

Need kaks päeva läksid nii kiiresti. Peab vist paika, et lapsega hakkab aeg poole kiiremini liikuma, kuna pidevalt on tegemist ja sahmimist. Aga ei olnud sugugi raske nii väikese beebiga puhata. Ükski koht ei jäänud käimata ega ükski asi tegemata seetõttu, et laps ka on. Ilmselt on praegu veel ka selline lihtne iga ja keerulisemaks läheb vast siis, kui neiu jalad alla saab. Eks hiljem ole näha.

Küsisin Indrekult, mis talle kõige rohkem meie tripi juures meeldis. Ta vastas väga toredalt, et näha, kui väga meie tütreke vett nautis. Kõige raskem olevat olnud pidevalt liiga täis kõht :D. Olen nõus!

Jagage oma kogemusi. Millised spad ja ujulad oleksid veel nii väikese lapsega mõnusalt külastatavad?

Rakverest tagasi jõudes käisime Indreku vanemate tutikat valvesüsteemi üle vaatamas. Niii armas! Täpselt Etheli suurune oli.

FB_IMG_1507571814653.jpg

Uus kandekott. Saingi kätte! Kuidas rahul olen?

Tellisin 8. septembril Liliputist Ethelile tema minisünnaks kingitud raha eest kandekoti. Sellise. Miks just selle valisin loe siit. Parasjagu oli Liliputi lehel kampaania ja õnnestus meil see kott saada 112 euroga (hetkel 124.90). Kallis küll, aga loodan, et teenib ennast hästi. Samuti on Liliputi kottidele üsna nõutav järelturg, nii et usun, et see hiljem kapinurka niisama päris vedelema ei jää. Täna just nägin, kuidas üks oma kasutatud kotti ostuhinnast suisa kallimana müüs, kuna seda konkreetset mustrit enam müügis ei ole ning need tõepoolest muutuvad kohati aja möödudes niiöelda rariteediks. Ja selle koti ostmisele oli isegi paras tunglemine.

Niisiis, suur oli minu rõõm, kui sain hommikul SMSi, et võin oma tellitud kandekotile pakiautomaati järgi minna. Ethel magas vankris oma õndsat lõunaund ja saime ühtlasi poodi jalutada ning paki ka ära tuua.

IMG_2422

IMG_2383
Ohoh, miskit põnevat vist on seal karbis!

Kui koti karbist välja võtsin, siis tundus esimesel hetkel küll, et neid rihmasid ja värke on nii palju, et paistis keeruline värk need kõik õigesti paika saada. Kuna Ethel nõudis tegelemist, siis jätsin koti mõneks ajaks sinnapaika.

Õhtul hakkasin tasapidi siis neid rihmasid üks haaval enda järgi paika sättima ja võtsin ära lukuga eemaldatavad istmiku pikendused, mis on mõeldud suurema lapse kandmiseks. Asi nägi juba päris hea ja loogiline välja. Proovisin siis beebit ka sisse ja volaa.

Väga kerge ja mugav oli last kanda. Käed vabad ega väsi ära. Kohendasin veel beebisisu, et laps õiges asendis oleks ja tundus, et talle meeldib, kuna mõne minutiga ta juba tukkus mu kõhul.

Plaan oli lasta Indrekul endast koti ja lapsega mõni normaalne pilt klõpsida, aga kuna me siiani selleni jõudnud pole, siis panen hoopis temast paar pilti siia. Käisime jalutamas ja ta proovis ka koti ära. Kuna rihmad olid minu järgi sätitud, siis nende ümbersättimine teise keha järgi on üpris tüütu, aga tehtav. Tegelikkuses käib paika regullitud koti kasutamine vaid kahe klambri kinnitamisega ja korras.

Siiani nende paari päeva põhjal võime küll öelda, et see kotiost läks asjaette. Saame mõlemad kasutada ja kulub ära nii väljasõitudel ja ilmselt mõnikord ka kodus toimetades. Reeglina ta lihtsalt magab kogu kõhul olemise aja maha.

Uus kandekott. Mille järgi valisin

Olin juba mõnda aega tundnud vajadust kandekoti järgi. Esmalt tundsin ma seda siis, kui tahtsin minna Muinastulede ööle ja jube hea oleks olnud Etsu oma lähedale kõhule panna ja seal siis ringi chillida. Samuti olen seda igatsenud olukordades, kus vaja kiirelt näiteks söök valmis teha või muud kodus toimetada ja just sel hetkel pole Ethel nõus mujal kui süles olema. Enamus asju saab küll vajadusel laps süles ära teha, aga nt toidu hakkimine vms on suhteliselt võimatu. Sõbranna oli mulle laenanud küll oma kandelina, mida mõnel korral ka hädapärast kasutasin, aga selle sidumine tundus mulle siiski piisavalt ebamugav ja kippus kandes ka ära vajuma. Ma olin eelnevalt ikka päris korraliku uurimistöö ära teinud ja lapsekandmise gruppides arvustusi lugenud, et omale selgeks teha, mis ühe kandekoti puhul oluline on ja mida tuleb kindlasti jälgida. Otsustasin ära tellida selle koti.

Mille järgi kotti valisin?

Valisin just selle koti, kuna see on pika kasutusajaga – võimalik kasutada alates sünnist (3.5 kg) kuni paraja rüblikueani (kuni 20 kg/105 cm). Ei ole eraldi vaja juurde osta beebisisu, nagu mitmete teiste kottide puhul, vaid see on kohe kaasas ja kasutatav. Samuti on kaasas ka eelnevalt mainitud istmiku pikendused.

Minu jaoks kõige olulisem tingimus koti valikul oli see, et kott oleks ergonoomiline, st laps istuks kotis ortopeediliselt õiges asendis (nn konna- või M-asend) ja tema keharaskus langeks ühtlaselt kogu istmikule ning oleks toetatud ühest põlveõndlast teiseni. Mitte-ergonoomiliste kottide puhul (mida ringleb samuti müügis kahjuks väga palju) langeb lapse kogu keharaskus tema hargivahele. Mitte-ergonoomilises kotis on seega esiteks lapsel endal väga ebamugav istuda ja teiseks võib selline rippuv ebamugav asend pideva kasutamise korral tekitada puusaliigeste düsplaasiat. Eriti ebasoovitatav on selline rippuv istumisasend poisslastele. Ise ei tahaks küll kusagil hargivahetpidi rippuda, vaevalt siis ka mõni laps sellest unistaks. Tegelikult on sellise koti kandmine kandjale endale samuti ebamugav.

Ergo and Non Ergo Position

Õige ergonoomiline kott ei sunni last selga kunstlikult sirgena hoidma, vaid võimaldab selgrool võtta sellele loomulikku C-kuju vastavalt lapse arengule.

Lapse õige asend

Ja siis oli minu jaoks veel oluline, et kott oleks ka mulle endale mugav ning koormaks mu õlgu ja selga võimalikult vähe.

Mis koti välimusse puutub, siis algselt valisime Liliputi kottidest välja üldse halli-lilla toonides “Pojeng” koti, kuid tellimise hetkeks oli keegi just viimase eest ära napsanud. Seega järgmiseks valikuks jäi must-valge “Elegance” kott. Tegelikult olen lõpuks ka selle valikuga rahul (kuigi natuke ikkagi see pojeng endiselt kripeldab, ehee).

Pildiotsingu liliputi pojeng tulemusPildiotsingu liliputi elegance tulemus

“Pojeng”                                                       “Elegance”

Eks neid sellistele nõudmistele vastavaid kotte toodavad ka mõned teised firmad (nt Tula), kuid nende hinnaklass jäi minu jaoks liiga kalliks. Facebookis on olemas grupp “Lapsekandmine (kandelinad, -märsid, -kotid jm)”, kus asjatundjamad erinevaid kotte arvustavad ning on lahkelt nõus ka kõiksugustel lapsekandmist puudutavatel teemadel abiks olema. Soovitan värsketel lapsevanematel liituda, täitsa asjalik grupp teine.

Jään nüüd igatahes ootama, millal mu Liliputi kotike kohale jõuab ja loodan, et ma ei pea pettuma.