Loovus ja pisikesed käed ehk 5 ideed näpuvärvide kasutamiseks.

Midagi oma kätega luua on imeline, ole sa suur või väike. Näpuvärvid on üheks ideaalseks vahendiks lapse loovuse arendamisel ning neid saab reeglina kasutada juba päris pisikesest east. Võimalusi nende kasutamiseks on mitmeid. Seepärast on mul eriti hea meel, et Kideco_Estonia Ethelile kingitusena Neogrün näpuvärvid saatis. Eriti tuus on veel see, et need värvid on valmistatud keskkonnasõbralikest koostisosadest ja sisaldavad värvainena vaid puhastatud mineraale ning taimseid pigmente. Ei sisalda nad ka muid mürgiseid aineid ega peamiseid allergeene, on ühesõnaga igati öko-vegan biolaguneva koostisega. Seetõttu on lastel nendega päris ohutu toimetada ka siis, kui loomise käigus värv suhu peaks sattuma. Ja mis meile lapsevanematena veel pea sama oluline on – need reaalselt olidki väga kergelt mahapestavad nii lapse nahalt, riietelt, juustest kui tööpinnalt. Appi, kui tihti ma toon lasteaiast koju lapse, kelle riietelt kaunis kunstirõõm kohe kuidagi maha tulla ei taha. Värvid ise on kreemja, pigem paksemapoolse ja mittetilkuva koostisega, toonid mahedapoolsed.

Ma jagan järgnevalt mõningaid näiteid, mida huvitavat me nende värvidega ette võtsime. Loe edasi “Loovus ja pisikesed käed ehk 5 ideed näpuvärvide kasutamiseks.”

So proud.

Olen korduvalt kirjutanud ja pilte jaganud erinevatest jooksudest, kuhu me Ethelit viinud oleme, et aktiivselt aega veeta ja väikest spordipisikut talle sisse süstida, eeldusel, et ta siiski ise seda ka tahab. Viimane kord oli Tallinna Maratoni ajal, peale mida mõtlesin, et miks ma ometi ennast kirja ei pannud, oleks ju nagu võinud. Tol korral lubasin vist isegi blogis, et järgmine kord ajan enda jalad ka tagumiku alt välja.

Täna jooksingi. Loe edasi “So proud.”

Jooksmas või maskotte nunnutamas

Astusime täna läbi Männi Pargis toimunud kogupere festivalilt. Päeval oli seal lastele mingi teatrietendus, aga sel ajal magasime me Etheliga kodus veel õndsat lõunaund. Täna oli tõesti üks nendest käputäiest lõunatest, kus ma ise ka täiesti ära kustusin ja nii me koos mitu tundi jutti lihtsalt magasimegi. Plaan oli siiski kella kolmeks parki jõuda, et sugulastega koos lapsed lastejooksule saata. Loe edasi “Jooksmas või maskotte nunnutamas”

Ohtralt mune ja nende värvimisest

Ma pole kunagi nii palju munadest kirjutanud ega nii palju neid värvinud. Aga jah, järgnev on kõik meie selle aasta munadepühadest. Ei ole jõudnud vahepeal piltidega mässata ja seetõttu see postitus mul tükiks ajaks mustandite alla ka seisma jäänud oli. Aga täna on 1. mai, vaba päev ja energiat palju igasugu enda asjadega tegelemiseks, ühtlasi siis ka sellega siin. Ahjaa, 1. mai tuletab meelde, et täna on aeg ka digitaalne jutupliiats kellelegi teie seast välja loosida. Põnev põnev. Kui sa veel loosis osaleda pole jõudnud, aga mõtled, et võiks, siis nüüd on päris viimane hetk selleks. Loosi leiad ikka blogi facebookist. Loe edasi “Ohtralt mune ja nende värvimisest”

Nutikas vidin põnevaks raamatute ja mängude avastamiseks

Kui tihti olen ma avastanud ennast hommikuti leiutamast, millega siis seekord lapse ja ka enda päeva taas põnevalt sisustada, eriti nüüd, kus Ethel mitmendat nädalat tõbisena üsna kodune on olnud. Ma olen küll seda meelt, et lapse päevad ei peagi olema hommikust õhtuni tema eest ära planeeritud, sest kuidas muidu õpib ta igavust tundes ise omale tegevust leidma ja mänge looma, kuid igas päevas mõned suunatud tegevused on sellegipoolest lapsele vajalikud ja arendavad. Loe edasi “Nutikas vidin põnevaks raamatute ja mängude avastamiseks”

Väikese inimese vaimutoit Nukuteatris

Meie käisime täna Etheliga Nukuteatris ja see polnud meil teps mitte esimene kord. Hoopis teine ning ka kolmas kord on meid juba aprillis ees ootamas. Tänud ämmale, kes kõik need piletid Etsule kinkis!

Etheli pisikese elu esimene teatrikülastus oli jaanuaris, kui käisime vaatamas etendust “Päike läheb puhkusele“. Ma ei seadnud tol korral väga kõrgeid ootusi, kuna mul polnud aimugi, kas ja kuidas suudab üks 1a7k vanune laps 45 minutit 3-10 aastastele mõeldud etendust paigal püsides jälgida. Loe edasi “Väikese inimese vaimutoit Nukuteatris”

Koos lastega: kodustest vahenditest voolimismass/lima

Kui värvidele alternatiivi otsida, siis see on nüüd küll koduseks mökerdamiseks imelihtne ja lisaks veele vaid ühtainust koduses majapidamises suure tõenäosusega olemasolevat komponenti vajav retsept. Või kui kodus tõesti juhtumisi pole, siis on see poest vaid euro eest ostetav ning pole mänguhoos suhu sattudes ühtegi pidi lapsele kahjulik ka. Olen seda viimase paari nädala jooksul koguni kolmel korral teinud – esmalt kodus oma lapsega katsetamiseks, teiseks loovtunni lastega ja kolmas kord oli eile, kui väikesed sõbrakesed meil külas käisid ja selle samuse limaga nende aega veidi sisustasin. Võin kindlalt väita, et enamus lastele läheb see väga hästi peale. Neljas kord tuleb ilmselt lähipäevil oma rühma lastega… sest no kes ei tahaks limaga möllata.

Nüüd siis asja juurde ka. See lihtne kodune komponent lima valmistamiseks on tärklis. Ja just nii lihtne see ongi.

Vaja läheb:
tärklist (mina kasutasin kartulitärklist)
vett

Vala tärklis kaussi. Lase lapsel juba praegu seda katsuda ja mudida, sest see on vägagi mõnus sensoorne kogemus – tärklis on lapse peos mõnusalt pehme ja krudisev. Praegusel talvisel ajal on hea väikestele lastele seda mängulumena tutvustada – see ajab lapsed mõnusalt elevile. Seejärel saab hakata tärklisele tasapisi vett hulka valama. Netist leitud erinevaid retsepte üldistades pakuksin kogusteks 2 osa tärklist ja 1 osa vett, kuid soovitan pigem tasapisi vett juurde lisada ja õige vahekord seeläbi välja selgitada. Peagi annab juba tärklisemassist peo vahel “lumepallikest” kokku vajutada, mis pikemal käeshoidmisel “sulama” hakkab ning sõrmedevahelt maha voolab. Lastele väga põnev reaktsioon, mis otse nende peos aset leiab. Kui veelgi vett juurde lisada, siis muutub mass täiesti limaks. Põhimõtteliselt võib sinna ka mõnd toidu- või näpuvärvi hulka segada.

Lastel jagus tegevust tükiks ajaks. Laiali lennanud lima koristamine pole ka kuigi keeruline, kuna see muutub maas hetkega tahkeks ja saab lihtsalt üles noppida või kokku pühkida. Loovtunnis ma kallasingi lõpus kogu lima põrandale ja lapsed said seal peal paljajalu kõndida.

Kes veel proovinud pole, siis katsetage ära ja andke teada, kuidas teie lastele peale läks. Ma võin saladuskatte all öelda, et selleks ei pea üldse laps olema, et ennast kättpidi sinna lima sisse unustada.