Nutikas vidin põnevaks raamatute ja mängude avastamiseks

Kui tihti olen ma avastanud ennast hommikuti leiutamast, millega siis seekord lapse ja ka enda päeva taas põnevalt sisustada, eriti nüüd, kus Ethel mitmendat nädalat tõbisena üsna kodune on olnud. Ma olen küll seda meelt, et lapse päevad ei peagi olema hommikust õhtuni tema eest ära planeeritud, sest kuidas muidu õpib ta igavust tundes ise omale tegevust leidma ja mänge looma, kuid igas päevas mõned suunatud tegevused on sellegipoolest lapsele vajalikud ja arendavad. Tavaliselt me joonistame erinevate värvidega, meisterdame, voolime, teeme vee valamise mänge, mürame, ehitame klotsidest aina vägevamaid ehitisi, laome puslesid, käime õues, toimetame kõiksugu muude mängu- ja mitte mänguasjadega, teeme süüa, uurime raamatuid või mängime lihtsamaid lauamänge. Ehk kõike seda, mida enamus selles vanuses lapsi nagunii väga teha armastab. Pole ka ju mingi saladus, et kõiksugu ekraanid ja nutivahendid juba päris pisikesi jäägitult enda lummusesse kiskuda tahavad, kuna on laste jaoks väga stimuleerivad ja atraktiivsed. Samas püüan oma lapse ekraanide seltsis veedetud aega siiski võimalikult minimaalsena hoida ja mitte minna seda lihtsamat vastupanu teed, et panna telekast mõni multikas mängima või telefonist Youtube ette, et vähemalt paariks tunniks rahu majas oleks oma asjadega tegelemiseks. Hädaolukordades ma seda kasutan, aga muidu pigem nii vähe kui võimalik. Milleks, kui on ekraanidest palju põnevamaid ja lapsesõbralikumaid viise aja veetmiseks.

Hetkel on meie piiga üheks väga lemmikuks saanud digitaalne jutupliiats, mille ta mitu korda päevas oma riiulist välja toob, et mõnda raamatut või lauamängu sellega avastada. Tegemist on pliiatsikujulise nutividinaga, mis optilise sensori abil raamatutest/mängudest silmale nähtamatuid koode loeb ja läbi pliiatsis oleva väikese kõlari vastavaid sõnu, lauseid, mõistatusi, laule või luuletusi kuuldavale toob. Ethel, kes veel ise lugeda ei mõista, kuulab hea meelega, mida jutupliiatsil talle jutustada on. Vastupidiselt ekraanidele meelitab see lapsi just tavalisi paberlehtedega raamatuid lehitsema ning kui sellel kõigel on veel lapse jaoks põnev ja hariv aspekt juures, siis mina olen igatahes müüdud. Mõistagi ei toimi jutupliiats iga tavalise raamatu peal, vaid ikka sellega ühilduvate helindatud raamatutega.

Mina kuulsin jutupliiatsist esmakordselt mõne aasta eest, kui see projekt alles Hooandjas hoogu kogus. Siis mul veel oma tirtsu polnud, kellele seda soetada, kuid meelde jäi see juba siis. Digitaalse jutupliiatsiga raamatuid uurides ja lugedes saavad lapsed arendada oma tähelepanu, kõne mõistmist, häälimisoskuseid, laiendada sõnavara ja kasvatada huvi põneva raamatute maailma vastu, see paneb raamatud justkui elama. Võin omast kogemusest väita, et lastele lähevad väga hästi peale sealsete raamatute hea rütmiga luuletused, laulud ja nuputamise ülesanded. Ma ütleks, et igas vanuses laps leiab jutupliiatsiga loetavate mängude või raamatute seast endale midagi põnevat ja tegelikult annab see ka täiskasvanutele suurepärase võimaluse oma lastega koos kvaliteetselt aega veeta.

Kes mäletab, siis Ethel sai sel aastal jõuluvanakotist kingituseks muuhulgas ka jutupliiatsi stardikomplekti Lotte loodusmänguga. Ehkki need mängud on kirjelduse järgi sobivad alates kolmandast eluaastast, siis askeldas meie alla kahene pliiatsiga juba päris oskuslikult ja koos lapsega oli endalgi põnev sealsete piltide ja küsimuste üle arutleda. Kui veel väheke kasvab, siis saame täringu appi võtta ja seda juba päris reeglite järgi mängima hakata. Olgu siis veel mainitud, et Lotte loodusmäng on helindatud lastele juba Lotte multikast tuttavate Lotte ja Klausi häältega.
Stardikomplekt

Ehkki meie valisime sealsetest teemadest välja kergemad, et neid siis jutupliiatsiga kuulata ja piltidel nähtu üle arutleda, siis tegelikult sisukaks mängimiseks sobib see tõesti pigem 3+ vanusele, ka koolieelikutele ja miks mitte algklassi lastele avastamiseks. Lasteaias oleme vanemate rühmadega seda palju mänginud ja lastele tõesti meeldib. Lapsed saavad hulganisti uusi teadmisi ja mõtteainet loodusest ning samuti suunab see neid keskkonnasõbralikuma käitumise poole. Saab pusida nii individuaalselt, rühmatööna kui koos täiskasvanuga arutledes. Lõbus ja hariv digi-ajaviide, mis sugugi nutiekraani ei vaja. Soovitan isiklikult võimalusel kaardid üle lamineerida, et oleks muretum mängida. Siis võib vabalt seda mängida ka hoopis õues.

Vahepeal on meie koju riburadapidi jõudnud aga ka teisi Dilesy (Digital Learning Systems) tooteid – Sõnapusle ja helindatud Jänku Jussi numbriraamat. Mis seal salata, ka Jänku Juss on meie pere piigale juba multikatest täitsa tuttav ja seetõttu polnud ka palju vaja, et Jussi raamat talle huvi pakuks. Ei ole mul plaanis talle veel numbreid raamatust selgeks õpetama hakata, küll aga on tal hetkel suur huvi loendamise vastu, samuti piltide uurimise ja nende kohta rohkem teadasaamise kohta. Jällegi on jutupliiats selleks põnev abimees. Välja on tulnud ka Jänku Jussi helindatud täheraamat, mis kindlasti tähtede õppimise lastele vähe lõbusamaks muudab. Mulle meeldib nende raamatute juures see, et lisaks pliiatsile helindatud tekstidest on seal huvitavaid lugusid, mida ka niisama lapsele ette lugeda saab.
Jänku-Jussi numbriraamat

Nüüd aga asun meie piiga jaoks üli popiks kujunenud lauamängu juurde – Sõnapusle. Jällegi mäng, mis on idee poolest mõeldud küll juba vähe suurematele lastele lugemisoskuse, keeleteadlikkuse, lausete moodustamise, loovuse ja miks mitte loogilise mõtlemise arendamiseks ning võin jällegi omast kogemusest öelda, et lasteaia vanemate rühmade lastele läheb see mäng väga hästi peale, kuid mina olen avastanud, et see on absoluutselt ideaalne ka alles paari-kolme-nelja sõnaliste lausetega suhtlevale ehk alles kõnelema hakkavale lapsele. Kuidas? Mina sorteerisin alguses Etheli jaoks kõikide sõnade hulgast välja kõik nimetavas käändes olevad nimi- ja omadussõnad, laotasime need põrandale laiali ja ehkki lugemisest või lausete moodustamisest pole Ethelil veel halli aimugi, siis nautis ta täielikult jutupliiatsi abil nende sõnade ükshaaval kuulamist ja järelekordamist. Mõni sõna ajas teda ennastki itsitama. Huvitav oli veel see, et õige pea tundis ta juba ainuüksi kirjapildi järgi mõne sõna ära, nimetas selle ja samal ajal lasi jutupliiatsil seda sõna „öelda“. Ma olin alguses päris üllatunud, et kuidas ta enne pliiatsilt kuulmist teadis, mis sõna seal tüki peal on, aga eks oligi see, et sõna kuju ja värv jäid mängimise käigus meelde. Hiljem kallasin ikkagi kõik sõnad kokku, et rohkem kuulamist oleks. Minu meelest tohutult hea viis lapse kõneoskuse arendamiseks, sest näha on, et see last köidab. Mul tuli veel idee printida iga sõna kohta välja väikesed pildikaardid, ära kiletada ja voilaa, veelgi põnevam lauamäng valmis. Laps kuulab jutupliiatsiga mingi sõna, nt “kass” ja peab pildikaartide hulgast üles leidma sobiva (kassi) pildi. Khmmm, idee jutupliiatsi meeskonnale. Suuremad lapsed saavad kasutada seda mängu eesmärgipärasemalt – panna tükkidest kokku põnevaid lauseid, neid kokku veerida, vajadusel jutupliiatsiga üle kontrollida. Või keerata tükid tagurpidi, panna kokku suvaline sõnade ussike ja see siis õigetpidi keeratuna ette lugeda. Eks erinevaid mängimise viise ole väga palju. Ma ütleks, et hästi selgelt pealeloetud sõnad ja ei jäta eriti seda tehislikku muljet. Meie 1a10k piiga sõnade kasutamise julgus ja selgus on küll sellest mängust minu meelest palju toetust saanud. Kui millegi üle viriseda, siis ideaalis võiksid sõnad olla trükitähtedes, kuna lugemaõppimist alustatakse ikka nendest.

IMG_3669IMG_3706sõnapusle

Ühesõnaga, nagu te vist juba aru olete saanud, siis minu jaoks on kõiksugu mängud ja tegevused, mis lapsi köidavad, ekraanidest eemal hoiavad, vanematega ühiselt vestlema suunavad ja sealhulgas veel mingitpidi harivad on, meie peres igati au sees. Nii ka see jutupliiats.

Kui pliiatsiga toimetav laps juba suurem on ja nii palju kõrvalist toetamist enam ei vaja, siis võib vabalt sinna ka kõrvaklapid külge ühendada ja saab vaiksemalt mängida. Ma kujutan ette, et pikematel autosõitudel võib jutupliiatsiga raamatute uurimine lapsele lõbusaks ajaviiteks olla. Ma unustasin tegelikult veel ka mainida, et enamus mängudel ja raamatutel on olemas ka mitu erinevat raskusastet mängimiseks, mida saab ise muuta vastavalt lapse oskustele. Kuna jutupliiatsile pidevalt uusi raamatuid ja mänge välja arendatakse, siis ei tasu vast karta, et pliiats varsti kusagile kapinurka seisma jääb. Juba õige pea ongi välja tulemas uus ja põnev viieosaline raamatute seeria!

Hea uudis on veel see, et ühel lugejal on võimalik omal valikul helindatud raamat või mäng koos jutupliiatsiga puhta muidu saada. Loosis osalemiseks jäta Me kasvame koos facebooki lehe postituse alla kommentaar, millist mängu või raamatut sooviksid ning märgi ära kaks sõpra, kes samuti loosis osaleda võiksid. Võitja selgub juba 1. mail.

Kes aga loosiõnnele lootma ei taha jääda, siis kuni 1. maini võtavad nad oma koduleheküljel eeltellimusi vastu soodushinnaga, nii et kui huvi on, siis mine viska pilk peale https://dilesy.com/pood/.
Kolm Karu

Skywheel of Tallinn

Linna uus vaateratas on juba mõned päevad inimesi ringi keerutanud. Kuna vend paneb homme Austraalia poole teadmata ajaks putku, siis tahtsime sellel viimasel päeval midagi toredat koos teha. Plaani jäi uus vaateratas ja ühine mõnus lõunatamine väljas.

Vaateratta kõrgus merepinnast on 120 meetrit ja vaade linnale oli sealt päris arvestatav. Tegelikult ikka väga kena. Gondlid, mida on vaaterattal kokku 27, mahutavad kõik kuni kuus inimest. Ühes vip gondlis võib ka vähe pikemat sõitu ja šampanjat nautida. Kui ma kunagi kuulsin, et suurt vaateratast ehitama hakatakse, siis ma nii lootsin, et see on ilma gondliteta ja saab seal lahtisemalt istuda ja reaalselt jalgu õhus kõlgutades vaadet nautida, nagu lõbustusparkide atraktsioonidel, aga selles pidin pettuma. Nojah, linna vaateratas ja lõbustuspargi atraktsioon ei olegi päris üks ja sama, aga see oleks igatahes mega lahe olnud. Gondli eelis on muidugi jälle see, et saab mõnusa seltskonna kokku ajada ja end ühte kabiini vaadet nautima sulgeda.

Tavapilet maksis 10 euri nägu ja alla kolmestele oli lõbusõit tasuta. Inimesi oli uudistamas päris palju, aga järjekorrad liikusid kiiresti ja üleliigset passimist tegelikult ei olnudki. Kodulehel oleva info põhjal kestab üks sõit 12 minutit ja sõita saab 3 ringi. Meie saime miskipärast neli ringi peale teha ja seetõttu tükkmaad kauem sõita. Ei teagi, kas lihtsalt vedas või on see hoopis tavapärane. Neli oligi parem, kolm oleks kuidagi väheks jäänud, viies ring otsa oleks ideaalne olnud. Esimesed ringid vaatasime üht ja teistpidi ringi, sagisime seal erinevaid pilte teha ja viuhti juba taas järjekordne ring ringi järel läbi saanud oligi. Seega, see ekstra ring, millega me esialgu arvestanud ei olnud, kulus igati ära.

Mis seal siis ikka. Kellel huvi, siis minge kaege ka üle, päris mõnus oli ja meie jäime rahule. Pärast sõime kõhud punni ja üks jumala tuus päev oli taas kirja saanud. Või noh, natuke mitte tore päev ka, teades, et üks mees siin on otsustanud meid pikaks ajaks hüljata ja maailma avastama minna. Ega see polegi mul veel päris kohale jõudnud.

Turvalist lendu ja põnevaid avastusi! Jääme sind koju tagasi ootama, vennaraas!

Väikese inimese vaimutoit Nukuteatris

Meie käisime täna Etheliga Nukuteatris ja see polnud meil teps mitte esimene kord. Hoopis teine ning ka kolmas kord on meid juba aprillis ees ootamas. Tänud ämmale, kes kõik need piletid Etsule kinkis!

Etheli pisikese elu esimene teatrikülastus oli jaanuaris, kui käisime vaatamas etendust “Päike läheb puhkusele“. Ma ei seadnud tol korral väga kõrgeid ootusi, kuna mul polnud aimugi, kas ja kuidas suudab üks 1a7k vanune laps 45 minutit 3-10 aastastele mõeldud etendust paigal püsides jälgida. Lootsin parimat ning andsin etendusele võimaluse.  Valisin igaks juhuks Etheliga servapealse istekoha, juhuks kui päris lõpuni näidendit vaadata ei peaks õnnestuma.

Tegemist oli Taavi Tõnissoni lavastusega, kus lühidalt öeldes päike tüdines ära olemast vahetpidamata kõikide jaoks särav ja kasulik, ilma, et keegi oma tänulikkust selle eest välja oleks näidanud. Unustatakse ju tihti hinnata seda, mis meie jaoks igapäevaselt nii loomulik tundub, ehkki me tegelikult ilma selleta elu ette ei kujutagi. Nii otsustas ka päike oma igapäevasest tööst loobuda ja minna hoopis Maa peale kollase kassina. Ta sattus elama ühe armsa tüdrukutirtsu juurde, neist kahest said südamesõbrad. Kuid ilma Päikeseta on ju pea võimatu elada, on pime ja külm. Väike tüdrukutirts jäi haigeks ja nii ei jäänudki Päikesel muud üle, kui tagasi taevasse minna, et sealt oma uue sõbra eest edasi hoolitseda. Nad mõlemad olid üksteise jaoks olemas, üksteisele vajalikud ja ei peljanud seda ka välja näidata. Lõpp hea, kõik hea.

Enne etenduse algust tutvustati lastele, kus asub valgustaja (vilgutas tuledega), kus helimees (mängis heliga), kus lavastaja (lehvitas otse meie kõrvalt). Etenduse ajal oli saal väga pime, mis mind natuke isegi üllatas, sest enamasti jäetakse nii väikeste laste puhul õrn valgus siiski põlema, kuid eks jah, kui pole päikest, siis ei saa ka saalis valgust olla. Õnneks Ethelit ei tundunud see üldse häirivat, seega polnud vahet. Mõni laps küll alguses pelgas veidi, kuid peagi imes etendus nendegi tähelepanu endasse ja polnud hullu. Näitlejaid oli laval viis, kes kõik olid liikuvad ja tantsulised, et laste tähelepanu köita. Kasutatud oli paljusid huvitavaid lavastuselemente, varjuteatrit, häälitsusi, mänge valguse ja taskulampidega. Kollane kass võitis koheselt Etheli südame – selle väljailmudes hõikas Ethel nii südamest üle kogu saali “kasss”, et selle peale meie kõrval istunud lavastaja omakorda häälekalt muigama hakkas. Ülejäänud etenduse aja jälgis Ethel kassi tegevust nii pingsalt, et vaevu üldse liigutas end. Etendus oli kaasahaarav nii väikestele kui suurtele ja aeg läks ludinal. Mina sain hingerahu, et ka nii väikese lapsega võib vabalt juba teatris käia ja häid sõnu saime ka meie kõrval istunud lavastajalt, kes väikest ja viksi teatrikülastajat kiitis. Tõepoolest, Ethel oli ilmselt üks noorimatest seal.

Täna ootas meid ees juba teine Nukuteatri külastus ja vaadatavaks etenduseks oli “Kodud“. Etendus kestis 30 minutit ja oli mõeldud kirjelduse järgi 3-5 aastastele lastele. Sel korral haarasin viimasel hetkel oma ema kampa, kuna Indrek läks bändiga plaati salvestama ja pileteid oli ostetud 3. Pean ütlema, et sellest etendusest saadud emotsioon oli VA-PUS-TAV! Seekord oli tegemist nukuetendusega. Saime head kohad teises reas, mis oli ideaalne. Preilna jälgis tervet etendust viksilt ja kaasaelavalt, loodetavasti sai natuke toimuvast aru ka. Sisu oli lihtne – varblane leidis valgete täppidega sinise tassi, mille omanikku ta otsima hakkas ja selle käigus pulli tehes erinevad kodud läbi käis. Lapsed said teada, et varese koduks on pesa, karul koobas, rebane elab urus, mesilased tarus, aialilled aias ning inimesed majades. Pisikestele väga hea tükk.

Kuid mis minu jaoks selle niigi hea tüki vapustavaks elamuseks muutis, oli hoopis see, mis etendusele järgnes. Näitlejad tutvustasid ka enda “kodu” ehk sirmidetagust elu. Demonstreeriti, kuidas nukud tegelikult seal taga liiguvad, lapsed said ise proovida ja katsuda näidendis osalenud loomi. Näitlejad suhtlesid muhedalt kõikide laste ja nende vanematega, kutsusid pilte tegema. Lausa lust oli vaadata. Iga lapse soovide jaoks jätkus kannatust, kedagi ei kiirustatud tagant, kõik oli nii vahetu. Kui näiteks mõni laps kohe alguses ei julgenud varest katsuda, kuid hiljem seda ikkagi soovis, siis ei pidanud keegi paljuks veel ja veel samu loomakesi nähtavale tuua. Helle Laas, Are Uder ja Riho Tammert – ausalt, see soojus ja positiivsus, mida endast kiirgasite, tekitas sõnuseletamatult hea tunde ja tahte ikka uuesti ja uuesti pere pisematega tagasi tulla. Aitäh! Aprillis vaatame “Pesamunad” samuti ära. 

Kuna teatrikohviku järts oli peale etendust mega pikk, siis käisime läbi hoopis Pagaripoiste kohvikust, et teatriskäigule mõnus punkt panna. Kojujõudes tegi piiga oma lõunaune ning peale ärkamist vaatasime üheskoos tänaseid teatriskäigust tehtud pilte. Selle käigus panime taas sõnadesse kogu meie hommikupooliku ning kirjeldasime, mida ühel või teisel pildil kujutatud oli. Selline vahetu tagantjärgi tehtud analüüs on lapse jaoks minu meelest väga arendav, samuti tuleb keele arengule kindlasti kasuks. Ka Ethel ise oskas päris palju kaasa rääkida ning välja tuua sõnu, mida piltidel küll näha polnud, kuid teatrietenduses sama stseeni juures tõepoolest olemas olid. Järelikult pani ikka päris hoolega seal tähele ja oskas seoseid luua. Neid pilte uuesti vaadates meenub ehedalt kogu see tore hommikupoolik. Vahva oli juba kas või see, kuidas kõik näitlejad äkitselt mulle kaamera ees lõbusalt poseerima hakkasid… sest miks mitte. Tore, kui inimesed on ameti peal, mis neile tõesti vapustavalt hästi sobib ja läbi mille neil teistele nii palju head edasi anda on.

Investeerimisega alustamine. #1 ühisrahastus

Eelmisest postitusest investeerimise sõnasabast kinnisaanuid huvitas see, kuidas ja kus ma investeerimisega algust tegin. Mulle kirjutasid mitmed, et tahaksid ise ka proovida, kuid ei tea asjast MITTE MIDAGI ning seetõttu palusid mul oma kogemust jagada. Tegelikult on Internett igasugu asjalikku materjali täis, tasub vaid käsile võtta ja lugeda. Toonitan veel, et kohe päris kindlasti on minust palju asjatundjamaid inimesi investeerimisest rääkima, kuid kuna ka mina olin veel aasta eest sama võhik, kui ilmselt kõik need, kes mulle kirjutasid, siis ma mõistan teid ja teie skeptilisust ehk selle võrra paremini ning katsun kirjutada selle mätta otsast, mida ma ise samas olukorras teada oleksin tahtnud. See on täiesti okei, kui teil kaasneb investeerimise eel oma raha saatuse üle teatav hirm. Peabki olema, kuna iga investeeringuga võivadki kaasneda riskid ning ettevaatlikkus võiks kukla taga tiksuda küll. Kuna ka mina olen pigem tasa sõudja ning väga suuri riske võtta ei taha, siis alustasin ma ühisrahastusega, kus riskid muu aktsia maailmaga võrreldes on üsna madalad. Ma mõtlesin enda jaoks läbi, et investeerin iga kuu täpselt sellise summa, millest mul täieliku kaotamise korral kahju ei oleks. Selles mõttes, et muidugi oleks kahju, aga see ei oleks summa, mis mind kuidagi rivist välja lööks.

Olgu öeldud, et minust sai investor alles 2018 aasta alguses, seega samuti investeerimises veel üsna roheline, kuid huvist olen selle kõige kohta omajagu uurinud ja lugenud ning portfellid on vaikselt kerkimas. Nagu öeldud, siis toimetan ma hetkel ühisrahastuste maastikul. Mis see ühisrahastus ehk P2P üldse on? Ühisrahastus on finantseerimismeetod,  mille kaudu on võimalik oma raha panustada mõne teise inimese/ettevõtte/kinnisvara laenusoovi või projekti ning sellest teenida intresside pealt passiivset tulu. Laenuks vajaminev summa saadakse kokku suure inimhulga käest väikeseid summasid laenates. Kõike seda vahendavad ühisrahastuse portaalid, mis on tehtud kasutaja jaoks väga mugavaks ning ka laenusoovijate taust on enamasti võrdlemisi hästi nende poolt eelnevalt ära kontrollitud ning reitinguna välja toodud.

Paljud kurdavad, et neil pole piisavalt raha, et investeerimisega tegeleda, kuna mitte midagi ei jää kuu lõpuks üle. Tegelikult ei pea ühisrahastuses investeerimiseks olema mingi “rikkur”, piisab ka ühe ebavajaliku ostu tegemata jätmisest kuus, sest juba kasvõi 10-50 kõrvalepandud euroga annab algust teha. Ah, tegelikult saab mõnes kohas juba ühe euroga investeerida, näiteks Bondoras. Seega, see pole mingi takistus.

Üks asi, mida investeerimisega alustades võiks silmas pidada, on laenude hajutamine. Väga lihtsustatult tähendab see seda, et näiteks saja euro investeerimisel pole mõistlik kogu summat panna ühe laenu alla, vaid targem oleks kümnele inimesele laenata kümme eurot või miks mitte sajale inimesele üks euro. Kui laenata ühele inimesele kõik sada eurot ja hiljem selgub, et ta on makseraskustesse jäänud tegelane, siis võid oma rahast ilma olla. Samal ajal kõik 10 või 100 laenajat vaevalt maksejõuetuteks osutuvad. Ehk siis tänu hajutamisele vähendad ka oma riske. Iga ühisrahastuse investeeringuga (ehk laenuga) koostatakse maksegraafik, millelt on näha, millal ja kui palju igakuiselt sellest konkreetsest laenust koos intressidega sulle tagasi laekuma peaks. Seega pilt sinu raha liikumisest on üsna selge.

Teine võtmesõna investeerimisel on liitintressid, mille arvelt tootlikkus ning kasum kõige enam ka kasvama hakkab. Liitintress on nähtus, kus intressid sisuliselt liituvad ehk kui sa oled teeninud mingi investeeringuga (liht)intressi ja selle uutesse investeeringutesse suunad (selle asemel, et see kasum kohe välja võtta), siis hakkad sa selle intressi pealt omakorda intressi teenima ja nii see lumepall veerema läheb. Isegi, kui sa mingil hetkel ei tee enam sissemakseid oma investeerimiskontole, kuid suunad teenitud raha pidevalt uutesse laenudesse, siis töötab liitintress sinu kasuks ja summa kasvab intressimäära arvelt. See kasum hakkab enim välja paistma just ajas ehk pikemaajalisel investeerimisel. Tasub varuda aega ja kannatlikkust. Ma olen kuulnud, et oma investeerimise eesmärke tasub seada umbes viieaastases perspektiivis, mitte vähem.

Kus investeerida?

Nüüd siis natuke rohkem asja juurde ja räägin OMA ISIKLIKUST kogemusest mõningate konkreetsete ühisrahastuse platvormidega koos plusside ja miinustega. Järgnev ei ole ei reklaam, soovitus, kutse ega promo. Kes millegagi allnimetatust liituda soovib, siis kõik ikka oma enda vastutusel. Ma ei saa garanteerida, et teie investeerimiskogemus saab minu omaga sarnane olema.

Tegin oma päris esimesed investeerimised Kreditex ühisrahastuses. Lugesin alustades hoolega läbi lehekülgede viisi kasutustingimusi, et läbi hammustada, kust keegi minult investeeritud raha ära näpata saaks või tahaks. Ega midagi kahtlast sealt välja ei tulnud ning pilt ühisrahastuse olemusest sai üsna selgeks. Lõppkokkuvõttes valid pakutud laenusoovide hulgast ikka sina ise välja, kui suure riskiga laene soovid rahastada – mida madalama reitinguga laenaja, seda suurem on tema laenuintress ehk võimalik tulu, kuid seda suurema tõenäosusega võib ta sattuda makseraskustesse ja vastupidi – mida eeskujulikum laenaja, seda väiksema intressiga ta tõenäoliselt laenu saab. Intressi suurust mõjutab lisaks ka laenuperiood. Kreditexiga alustades pakkus esmapilgul kindlustunnet see, et kui mõni laen peaks täiesti hapuks minema, siis reservfondist kantakse sulle tagasi 80% sellesse laenu investeeritud summast ning Kreditex tegeleb võlglasega ise edasi. Alustasin testimise mõttes tasa ja targu ning tegin kolme kuu jooksul investeeringuid kokku 150 euro eest. Miinimum summa ühele laenule Kreditexis on 10 eurot, seega võib vabalt ka vaid kümne euriga alustada ja oma silmaga üle kaeda, kuidas kogu see protsess käib. Kõik toimis ja maksegraafikute põhjal hakkas raha intressidega tagasi tulema. Ühel hetkel läks aga väikese vahega kolm laenu hapuks ja peagi tuli nende kohta teade, et mulle on tehtud reservfondist 80% ulatuses nendele laenudele tagasimakse. Okei, pole hullu, juhtub ikka. Teised laenud läksid endiselt edukalt, lõppkokkuvõttes olin siiski kasumis. Kui sain mingil hetkel teate, et Kreditex on oma laenutingimusi muutmas ning edaspidi kaetakse makseraskustes laenude korral reservfondist vaid 70%, siis oli see minu jaoks pigem ohumärk, et nende reservfondi (või üleüldine) olukord võib olla halvenenud. Vahepeal olin tutvunud ka teiste ühisrahastuse lehekülgedega ning neid Kreditexiga võrreldes leidsin ma veel mitmeid kitsaskohti, mida alles kõrvutades märgata oskasin. Näiteks see sama punkt, et kui Kreditexist sain ma suvalisel hetkel teate, et mingi laen on maksetähtaja ületamise tõttu lõpetatud, 80% mulle üle kantud, siis tegelikult 20%-ga olin ma juba kahjumis. Tõenäoliselt nõutakse siiski see laen lõpuks koos intressidega laenuvõtjalt kätte, kuid mina olen oma 20% endiselt ilma, mille saab siis hiljem Kreditex “kingitusena” endale. Teistes portaalides ma sellist asja pole täheldanud ning laenud jäävad lahti võlamenetluse protsessi lõpuni. Minu jaoks jäi siinkohal läbipaistvust väheks ja see sai ka minu peamiseks lõpetamise põhjuseks. Samuti, kui ma nägin, kui suurepärased graafikud, joonised, prognoosid on teistes investeerimise portaalides, siis tundus Kreditex kohe eriti lahja ja mannetu oma kodulehekülje funktsioonidega. Aga see selleks. Selle kõige peale loobusin edasistest sissemaksetest ning ootan nüüd, kuni pooleliolevatest laenudest mu raha lõpuni tagasi tiksub ja siis on sellega vsjoo. Aegajalt on hea sinna sisse logida ja avastada, et nt 77 eurot vaba raha on vahepeal juurde tulnud, mille oma kontole kanda saab. Pika jutu lõpetuseks mina oma kogemusest lähtuvalt Kreditexi pigem ei soovita, aga eks otsustate lõppkokkuvõtes ikka teie ise.

Vahepeal olin ma liitunud Bondoraga. Bondora pakub laene summas 500-10000 eurot laenupikkusega 3-60 kuud. Laene antakse samuti ühisrahastuse põhimõttel, mida üleval kirjeldasin. Algusest peale tundus see eelmisest palju investeerija-sõbralikum ning professionaalsem ühisrahastuse koht, kui nii võib öelda. Laias laastus ju põhimõtted kõik samad, kuid üldmulje palju parem.  Ehkki investeerijatele mitmeid esmapilgul keerukaid funktsioone pakkuva koduleheküljega harjumine võttis alguses aega, siis peagi sain end kogu selles statistika, portfellihalduri ja muus virr-varris väga koduselt tunda. Seadsin sisse automaatse igakuise püsimakse investeerimiskontole, panin paika oma investeerimisstrateegia, mis minu riskitaluvusega sobis ning lülitasin sisse minu seatud tingimustel automaatseid investeeringuid tegeva Portfolio Pro. Sisuliselt teeb lehekülg kõik tehingud minu eest automaatselt ära (juhul, kui seda ise soovin) ning mina käin aegajalt vaid statistikat vaatamas, et kuidas mu laenudel läheb, milliseid intresse möödunud kuu sisse tõi ning kui palju on maksetega hilinejaid. Bondoras saab igal hetkel hõlpsalt vaadata mitmekülgset statistikat kõikide laenude kohta, mida mulle aegajalt uurida meeldib. Eks ole ju põnev graafikul iga järgneva kuuga aina kõrgemaid kasumitulpasid näha. Kui mõni laen satub makseraskustesse ehk on pikalt tasumata, siis nõutakse see suure tõenäosusega siiski võlamenetluse protsessis laenajalt sisse ja sellisel juhul saab raha hiljem ikkagi intressidega tagasi. Ka minu mõne laenuga on seda ette tulnud, kuid ausalt öeldes on võlas osa siiani nii märkamatult väike olnud, et midagi see oluliselt ei mõjuta. Mu võlas põhiosa on hetkeseisuga näiteks 3,43 eurot, mis on täielik köömes kogu maksetesummat arvestades. Eks maksetega hilinejaid on küll, aga see on suhteliselt tavaline ja mul pole ka laias laastus vahet kas nad teevad oma makse ära tähtajal või nädal-paar hiljem. Bondoras toimetades pole veel miski mulle pettumust valmistanud, kõik on läinud ladusalt. Kusjuures ma olen kõikide investeerijate hulgas hetkel tootluse alusel 387. kohal, mis on ikka päääris hea minu meelest. Ei oskagi öelda, mis selle kõrge tootlikkuse TÄPSELT mulle taganud on. Ilmselt ongi väga hajutatud portfell, mõistlik riskitase jms. Tänast seisu vaadates olen ma investeerijana osanik 458 laenus, keskmine laenude intress on 39,35%, millest madalaim 9,32% ning kõrgeim 78,85%. Appi, inimesed, kuidas te olete nõus üldse selliste intressimääradega laene võtma??? Vaatasin just oma ühte suvalist laenu, kus olen inimesele laenanud 1 euro ja ta peab mulle tagasi maksma 3,32 eurot. Ja minu laenuosa on vaid killuke tema suurest laenust. Mul on isegi kahju vahel neid numbreid vaadates ja nende taga olevate inimeste lugusid ette kujutades, aga no mis sa teed.

Bondora suureks eeliseks on ka see, et on olemas kogu portfelli järelturul mahamüümise võimalus, mis enamus teistel ühisrahastuse platvormidel seni veel minu teada puudub. See on siiski hea võimalus juhul, kui tuleb vajadus suur osa oma rahast korraga välja võtta ning pole aega või võimalust oodata, kuni see lihtsalt tagasimaksetest lõpuni tiksub. Muidugi järelturul müües ei pruugi päris seesuguse juurdehindlusega õnnestuda müüa, kuid abiks ikka. Teisalt saab seal ka määrata mingi summa, mis kontol alati vabarahana olemas oleks. Näiteks võid soovida, et 200 eurot igal hetkel ootamatuteks olukordadeks väljavõetav oleks, kuid sellest üleminev summa automaatselt uuele ringile investeerimiseks läheks.

Juhul, kui sul tekkis huvi Bondoras investeerimise vastu, siis on mul sulle jagada link, mida registreerumiseks kasutades kohe 5 eurot oma kontole seemneks saad. Viieka saamiseks registreeru lingi kaudu, mis asub SIIN.

Kolmas ja kõige värskem platvorm, kus investeerima hakkasin on Estateguru. Laias laastus on kõik sama nagu Bondoras, kuid minu jaoks tegi selle ahvatlevaks see, et seal saab investeerida kinnisvarasse. Kui mujal investeerid tundmatule isikule, kes on märgistatud mingi suvalise numbriga, nt 574356-45089342, siis Estategurus näed sa väga detailselt, kuhu su raha läheb – mis kinnisvarasse, mille jaoks, kus see asub, isegi pildid olemas ja plaanide ning tagatise kirjeldused välja toodud. Ega laias laastus polegi see info nii oluline, aga mingi huvitava atraktiivse nüansi annab see juurde küll. Iga laenutaotluse korral viiakse läbi mahukas riskihindamine, igal laenul on garantiiks tagatis. Investeerimiseks avaldatakse vaid tugevaimad projektid. Estategurus on miinimum investeerimise summa ühe projekti kohta 50 eurot. Ka siin saab Auto Investi peale panna, mis enda aega kõvasti kokku hoiab. Kui laen, millesse investeerida plaanid, ei peaks ettenähtud aja jooksul täisrahastust saama, siis kantakse investeeritud summa su kontole tagasi. Parimad pakkumised rahastatakse ära aga väga ruttu.  Kui laen on täies mahus rahastatud, siis seatakse Investorite kasuks notariaalne hüpoteek. Mulle meeldib veel ka see, et laenuperioodid on suhteliselt lühikesed ja nii saab oma raha kiiremini tagasi. Hetkel tooksin puudusena välja, et projekte on kuidagi väheks jäänud, valikuvõimalus kesine. Võib-olla on asi selles, et talvel nii palju ehitus ja rekonstrueerimistöid ei tehta ja äkki kevade poole turg elavneb, kuid päris kindel ma oma väites pole, kuna ma pole statistika tegemiseks veel piisavalt pikka aega siin tegev olnud ega ise selle kohta juurde uurinud.

Estateguru
Näide laenuvalikutest Estateguru’s. Hetkel suhteliselt kesine valik, kuid varasemalt on väga muhedaid pakkumisi üleval olnud. Vali aga välja ja investeeri.

Kui sul peaks tekkima soov Estateguruga liitumiseks ja tahad 0,5% lisatulu oma investeeringutelt teenida, siis kasuta selleks minu soovituse linki, mis asub SIIN. 

Neid ühisrahastuse portaale on veel palju teisigi (nt Mintos jms), kuid ülalnimetatutega minu isiklik kogemus piirdub.

Just selliseks on minu investeerimisega alustamise teekond praeguseks kujunenud ning kuidas edasi läheb, näitab aeg. Siinkohal ma selle niigi pikaks veninud postituse otsad vaikselt kokku ka tõmban. Ei ole ju tegelikult raha oma kasuks töölepanemises midagi keerulist, või mis? Suurimaks riskiks saab olema ilmselt see, kui majanduses mingi suur langus äkitselt aset peaks leidma, kuid minu kogemus on küll hetkel positiivne olnud ning olen rahul, et investeerimiseks julguse kokku võtsin. Kui ma poleks möödunud aastal investeerima hakanud ja iga kuu teatud summat selleks kõrvale suunanud, oleksin ma selle sama raha tõenäoliselt millegi mõttetu peale ära kulutanud või väljas ära söönud. Nüüd aga on mul paras summa reaalselt olemas ja mis kõige parem, siis pidevalt omasoodu kasvamas ka veel.

Tegelikult on teemasid veel, mida ühisrahastusega seoses käsitleda võiks, kuid ühte postitusse kõike kokku toppida… oleks liialt pudru ja kapsad. Kuid olete oodatud kommentaaride all juurde küsima, mõtteid avaldama, arutelu tekitama, oma kogemustest rääkima, kritiseerima, joonistama ja kirjutama.

Lisaks, tegin krüptorahadesse investeerivale ja nendega kauplevale tuttavale ettepaneku oma alustamise kogemus samuti kirja panna, et saaksin seda siin blogis teiega jagada. See on jällegi hoopis teine tahk investeerimise maailmas ja minu teadmised sellest küljest on pea olematud. Just seepärast oleks see väga huvitav lugemine nii mulle endale kui ehk ka kellelegi teie seast. Ta oli hea meelega nõus, seega varsti, varsti!

Kes soovib meie pere muude toimetustega ja #Kogumispäeviku teekonnaga jooksvalt kursis olla, siis lihtsaim viis selleks on hakata blogilehte Facebookis jälgima. Ja miks mitte ka Instas.

Rahatarkuse teekonna algus

Kui eelmisel aastal olin ma pigem passiivne #Kogumispäeviku jälgija, kes ühtteist siit-sealt omale kõrva taha pani, kuid laias laastus ikka vanamoodi edasi toimetas, siis sel aastal otsustasin proovida, nii palju kui võimalik, aktiivselt kaasa lüüa ja sellest projektist maksimaalset kasu meie perele tuua. Sel aastal on eestvedajateks eriti muhedad hinged ning loodetavasti on nad sama inspireerivad, kui Mirjam seda möödunud aastal oli. Jutt käib Facebooki #Kogumispäeviku vahvast kogukonnast, kus rahatarkuseid, säästunippe, investeerimisteemasid, artikleid, eesmärke ja palju muud kasulikku jagatakse ning üksteise ideedest inspiratsiooni ammutatakse. Igal kuul uued teemad ja uued väljakutsed. Veel ei ole hilja ka sinul selle vahva grupiga ühineda, kui sa seda seni veel teinud ei ole. Ilmselt siiski oled, kuna kokku on projektiga liitunud juba ligi 25000 inimest. Erinevalt eelmisest aastast on sel korra võimalik jaanuari kuu jooksul ka oma 3-5 liikmeline punt kokku panna, ühised või eraldiseisvad säästmisega seotud eesmärgid seada ning tiimiväljakutsetest osa võtta, isegi hoiupõrsasse kopika võita. Kes meiega kampa tahaks lüüa?

Jaanuarikuu teemaks on eesmärkide loomine. #Kogumispäevik

Minu üheks eesmärgiks on vormistada korralik eelarvetabel, mis parima pildi kogu meie pere kuludest ja tuludeks annaks. Ma tegin seda mingil määral ka juba eelmisel aastal, kuid siis vaid enda isiklike numbrite kohta ning laiemat plaani kogu perekonnast see ei kajastanud. Sel korral on eesmärk just ühiselt koos abikaasaga neid asju ajada ning ma väga loodan, et eelarvest hakkab vastu peegeldama meie tegelik olukord ning selle põhjal järeldusi tehes saame otstarbekamalt majandama hakata. Enda eelarvet eelmisel aastal koostades jäi sealt küll juba ühtteist silma. Ma poleks näiteks iial osanud arvata, et meil niiiii palju raha kuus toidule kulub, aga tabelist sai tõele näkku vaadata ja sellele senisest enam tähelepanu pöörama hakata. Tunnistan, et ma polnud siiski piisavalt järjepidev, et oma tabelit pikemaajaliselt täita. Seetõttu on teine vähemalt sama oluline eesmärk alanud aastaks suuta seda tabelit ka järjepidevalt täita ning selle põhjal ka meie pere rahakasutust otstarbekamas suunas mõjutada. Muidu poleks sellest kõigest ju tolku.

Kolmas suur eesmärk on intresse tiksutavatest kohustustest vabanemine. Mul endal pole küll mitte ainsamatki järelmaksu, krediitkaarti ega laenu (peale kodulaenu), kuid Indrekul on neid omajagu ja nendest kõikidest on aeg vabaneda. Kodulaenust vast siiski veel lahti ei saa, aga okei.

Siit tuleneb meie neljas eesmärk – arvestatava puhvri loomine suuremate ostude, kindlustunde ning ootamatute väljaminekute tarvis. See aitab vältida ka edaspidiste järelmaksude võtmist. Samuti lõime kogumiskonto kindla eesmärgi/soovi täitumiseks. Kuna päris tühjalt raha pikemaajaliselt mingil kontol hoida, koguda ja inflatsioonil ära süüa lasta pole otstarbekas, siis alustasin ma eelmise aasta alguses investeerimisega ning selle viljad on juba vaikselt maigutatavad. Päris arvestatav summa on juurde tiksunud, mida mul poleks hetkel juhul, kui see sama raha oleks mul lihtsalt kusagil kontol seisnud ja oma aega oodanud. Seega jätkan ma investeerimist vaikselt ka sel aastal.

Esimene eesmärk on tänaseks tegelikult juba täidetud. Istusin nädalavahetusel maha ja lõin erinevate eelarvetabelite näidiste põhjal meie pere jaoks parima versiooni, tuulasin ja kalkuleerisin meie detsembrikuu väljaminekutes ning kandsin kõik summad kategooriate kaupa tabelisse sisse. Ütleme nii, et pilt lõi väga selgeks. Eks detsember olegi vähe keerulisem ja kulutusterohkem kuu, loodetavasti jaanuari lõpus saame helgemat pilti näha. Igal juhul olen ma koostatud tabeliga väga rahul. Võimalik, et kasutamise käigus ilmneb mingeid mõistlikke muudatusevajadusi, eks siis saab tabelit vastavalt korrigeerida, kuid juba praegusel kujul on ta väga motiveeriv. Tahaks ikka igal kuul aina otstarbekamalt suunatud numbreid seal näha ning et mõttetuid kulutusi jääks vähemaks.

Kui keegi soovib minu tuunitud tabelivormi oma pere puhul kasutada, siis küsi, ma sheerin. Mainin ära, et tabel on kokku pandud ja kohandatud peamiselt dividendinvestor.ee lehelt pärit eelarvetabelit aluseks võttes, kuid lisasin sinna päris palju veel ka täienduseks. Kes kogumispäevikuga liitunud on, leiab ka sealt kindlasti omale kõnetava tabeli, mida enda jaoks kohandada. Ja kindlasti palju muud huvitavat. Seega!? Kes meiega tiim tahab olla, et koos unistusi täita ja raha(tarkuseid) koguda? Ja meile motivaatoriks olla. Igal juhul meie oleme rahatargaks saamise teekonnaks valmis!

Kaija (#Kogumispäeviku admin) julgustas mind oma teekonda ka #Kogumispäeviku grupis jagama. Alguses mõtlesin, et “ah, mis nüüd mina”, kuid tegelikult on ka see omakorda mulle enesele tohutu motivaator ree peal püsimiseks. Seega, tegin ära.


Edit: Kuna nii paljud kirjutasid mulle erinevaid kanaleid pidi, tänasid inspiratsiooni eest ja soovisid, et jagaksin nendega eelarvetabelit, mis mul endal kasutuses on, siis on mul lihtsam see siia üles panna. Kellele ma ei jõudnud veel isiklikult jagada, siis siin see on – EELARVETABEL. Kuna see on kohandatud minu pere väljaminekutest ja sissetulekutest lähtuvalt, siis viska pilk peale ja muuda oma perele sobivaks. Tõenäoliselt ei vaja sa paljusid lahtreid, mis minul seal kirjas on ning vastupidi. Faili alla ribale lisasin kuude nimetused, kuhu sisuliselt kopeerin kuude kaupa mõlema rahaga majandava pereliikme kontoväljavõtted, mille põhjal arvutan Exceli valemeid kasutades eraldi kokku kulud kõikidele eelarvetabeli väljadele (eraldi toit, tankimised jne) ning kannan lõpliku tulemuse sisse eelarvetabelisse. Esmapilgul tundub võib-olla keeruline, kuid peagi läheb juba ludinal. Kui selline lahendus sind ei kõneta, siis saab need lehed lihtsalt ära kustutada. Kui vajad tabeli muutmisel või millegi muuga seoses nõu, siis küsi julgelt.

Ehk on see tabel kellelegi natukenegi abiks ja inspiratsiooniks omaenda eelarvetabeli loomisel. Mind ennast on selle tabeli kasutuselevõtt tohutult inspireerinud ning pannud otstarbekamalt rahaga ümber käima. Seeläbi on kokkuhoid juba praeguseks täitsa märkimisväärne. Edu teistelegi vahval planeerimise teekonnal!


Kes soovib meie rahatarkuse teekonna ja muude toimetustega jooksvalt kursis olla, siis lihtsaim viis selleks on hakata blogilehte Facebookis jälgima. Ja miks mitte ka Instas.

rahatarkuse teekond
Pilt võetud Kogumispäeviku grupist

Seotud lood:

Investeerimisega alustamine. #ühisrahastus

Elamus Spa

Ma ei kuulugi enam nende viimaste inimeste hulka maamunal, kes uues Elamus Spas käinud pole. Kõik muudkui kiidavad, kuid kas asi ka seda väärt on… proovisin ise järele. Pakkisime sõbrannaga kodinad kokku, lapsed autosse ja asusime teele. Väga eksprompt minek oli, otsuse langetamise ja uksest välja astumise vahe oli vaevu tunnike.

Kohale jõudes olime meeldivalt üllatunud. Kogu atmosfäär oli hubane ja stiil kutsuv, värske. Mulle väga meeldis, et Spa oli jaotatud erinevateks privaatseteks soppideks. Ei olnud sellist asja, et vaatad Spa ühest otsast teise ja pilt on selge. Pidi päris palju erinevaid nurgataguseid läbi uudistama, et kõik basseinid, saunad ja mullivannid läbi käia. Tänu sellisele ülesehitusele oli ka rahvas ühtlaselt igale poole ära jaotunud ja ei olnud tunnet, et keegi elaks sul seljas. Kusjuures, me käisime veel laupäevasel päeval, mis peaks väga populaarne aeg külastamiseks olema. Kõige enam inimesi oligi eraldi paiknevas lastealas, kuid ka seal keegi kedagi ei häirinud. Laste ala oli üsna suur, tegevust seal paistis jaguvat nii pisematele kui suurematele. Iga natukese aja tagant lendas lasteala kohal pangetäis vett kaela (Jurmalat immiteerides) ning sellega kaasnes mingi päris vali kole möire, mille peale (lisaks kaela lendavale veele) meie lapsed esimesed korrad tohutult ehmatasid ja kartlikult külge klammerdusid. Hiljem harjusid ära. Kohe lasteala juures oli ka privaatne sünnipäevatuba, mis on minu meelest väga vahva idee. Saad sinna oma lapse sünnipäevalaua snäkkidega püsti panna ning lapsed kohe kõrval vees hullamas käia. Samas jääb õhku turvalisuse küsimus, sest keegi peab neid sünnipäevalisi ka pingsalt vees jälgima, et õnnetusi ei juhtuks. Tulles tagasi saunade juurde, siis neid oli tõesti palju erinevaid ning igal saunal oma temaatika. Samuti oli võimalus osaleda saunarituaalides, mille meie sel korral lastega vahele jätsime, kuid tasub kellaaegadel silm peal hoida. Kasper oli nii vapper saunasell, Ethel jällegi ei raatsinud saunas istumisele oma sulistamisaega kuigi palju raisata. Tublid spaatajad olid nad igal juhul mõlemad. Ujula osa nägi ka päris kobe välja, samas Spa osast tulles tundus seal õhk ja vesi jahe olevat ning kobisime tagasi mõnusasse sooja. Restorani poole pealt sai sööke, suupisteid, jooke vahepealseks einestamiseks tellida, mis on samuti igati kiiduväärt, sest vees hullamine muudab kõhu kiiresti heledaks. Menüüst leiab sööke nii täiskasvanutele kui lastele ja minu meelest oli päris maitsev kõhukinnitus.

Kui kriitilise pilguga midagi ebaõnnestunumat ka välja tuua,  siis aru ma ei saa, kes just sellised kapivõtmed kasutusele otsustas võtta. Kas neid eelnevalt testiti ka? Absoluutselt ei püsinud käe ümber kinni, kogu aeg jälle rihm lahti libisenud ja “võti” käe ümbert plehku panemas, ükskõik kui hoolega sa selle kinni sätid. Ma saan aru, kui mulle selline vigane randmepael oleks sattunud, aga sõbrannal sama lugu ning jäi silma ka teisi inimesi, kes oma käepaelu kohendasid ja pingule tõmbasid. Küllap siis on probleem ikka üldine. Ma väga loodan, et mingi aeg vahetatakse need paremate vastu välja. Lisaks pidevale tüütule kohendamisele on sellisel kujul kapivõti lihtne kaduma minema ning mina küll spaakülastajana ei viitsiks võtme kaotamise probleemiga tegelema hakata. Kuid õnneks see on pigem pisiasi ja ma loodan, et külastajate tagasiside põhjal saab ka see probleem peagi lahenduse. Sool oli samuti soolasaunas otsa saanud, aga noh, see selleks.

Vaata meie Elamuste Spa kogemust hoopis videost ning saa aimu, mis seal ootamas on. Parima elamuse saamiseks mine ikka ise kohale! Mina igal juhul soovitan, tõesti on hästi välja kukkunud koht.

Varsti plaan mees kampa haarata ja Spa 21+ osa samuti üle kaeda. Kui on muljetamist väärt, siis jagan ka teiega. Tsau-pakaa ning uute elamusteni!

5 eesmärki uueks aastaks

  1. Tahaks saada publitseeritud kaasautorina teadusartikli rahvusvahelises psühholoogia ajakirjas. Hetkel veel pooleli ja käsil.
  2. Magamistoale (miks mitte ka elutoale) uus mõnus ilme anda ehk siis remondilaadne toode korraldada. Üldse tahaks kodule rohkem tähelepanu pöörata, sättida ja toimetada nii, et ennast siin kõik hästi tunneksime. Ja ma lubasin endale, et edaspidi kehtib reegel, et iga uue soetatud riideeseme puhul loobun ma vähemalt kahest olemasolemast. Õudne, kui kapp riietest pungil on, aga tundub nagu midagi selga ikka panna pole.
  3. Käia reisil kusagil, kus ma varem käinud pole. Haha, neid kohti on palju. Mida soojem, seda parem.
  4. Osaleda vähemalt kuuel neljal täiendkoolitusel. Kuigi enamasti on mul aasta jooksul kokku tulnud palju enam koolitusi ja alles eilegi ühe koolitusega lõpule sain, siis ilmselt see aasta kõige muu kõrvalt omale nii suurt eesmärki ei sea ja asi seegi, kui sellisel määral end koolitatud saan. Eks vaatame skoori aasta lõpuks. Pealegi kaalub kvaliteet kvantiteedi üle.
  5. Teha midagi, mille kohta ma saan öelda, et oli vähemalt sama fun ja uudne kui eelmise aasta paraplaanilend või sukeldumine. Midagi, mis trumpaks need üle. Ma isegi ei tea veel, mis see olla võiks, aga benji või langevarjuhüpe igatahes mitte,  nagu sõbrad siin välja käivad. Need on too much hetkel 😀

Veel tahaks kodulaenu vähe kiiremini tagasi makstud saada, kui need miljon aastat laenulepingus. Mulle ei meeldi, kui midagi suurt mulle pidevalt kuklasse hingab. Selleks saaks kolmekuulise etteteatamise ajaga ilma igasuguse lisatasuta teha lisasissemakse, mis ju veeeeiiits ikkagi sellele kaasa aitaks, samas kas on mõtet, kui samal ajal saaks seda raha ka kusagil mujal rakendada. Vot, peab mõtlema.

Tegelikult mõlguvad mul veel mõned mõtted peas, aga neid eesmärkide alla kirja panna ei saa või taha. Need vajavad teistsugust lähenemist. Nendele asjadele peab veel mõtlema. Äkki mul on aasta lõpus meeles, mida ma silmas pidasin ja saan arutleda, kuhu omadega jõudnud olen selles osas ja palju endast selleks andnud olen.

Kõiketeadev aastahoroskoop ütleb, et jäärad võidavad märtsi kuus lotoga. “Juba märtsis naeratab talle edu lotovõidu näol.” Siin ei jää ruumi kahetimõistmisele. Jään siis oma võitu ootama, tuleb selleks aastaks seatud plaanide realiseerimisel kasuks. Panen lausa lingi siia, et oleks mul aasta lõpus millele viidata, kui täppi ei lähe :D.  Aga üldjoontes eks mina olen ikka mina ka uuel aastal ja ajan oma rida edasi ning katsun ka oma hobidele kõige muu kõrvalt piisavalt aega leida.
aastavahetus 1 (2)