Sannu neli ja nukramad hetked.

Alustan seekord sellega, et ehkki ma Sannu kuupostitusi ju ilmselgelt pigem enda jaoks mälestuseks teen, sest arengu vahekokkuvõtted ja tähelepanekute ülesmärkimised mulle meeldivad (vast ka varasemast tööst tulenevalt – laste arengukaardid, hindamised jms) ja beebiraamatute täitmine pole kuigi edukalt läinud, siis peab ütlema, et ka teie olete uskumatult järjepidevad siin neid postitusi ootamas käima. Nii kui kuupäev kukkus, siis blogi klikkide arv kasvas mühinal ja mitmed uurisid, et kuhu uus postitus jääb, et ma nii ootan juba. Kuna paljudega praegusel ajal kokku ei saa, siis vist hea niimoodi pilku peal hoida jah. Need on ägedad postitused küll, aga palun ärge neid kuupostitusi võtke kuidagi beebide omavaheliseks võrdlemiseks või mõõdupuu võtmiseks, igal beebsul ikka oma arengutempo ja omad tugevused-nõrkused, pole vaja juba elu alguses neid üksteisega ritta seada.

Igatahes, mida polnud, oli oodatud postitus, eksole. Ilmselt ilma teie kirjutamisteta ja “ootamisteta”olekski ma praeguse postituse sujuvalt vahele jätnud. Möödunud kuu on pigem raske olnud ja kuigi surm on sama lahutamatu elu osa, kui sündki, siis lähedase pereliikme lahkumine jätab ikkagi paraja tühimiku ja igatsuse südamesse ja polnud seda jõudu keskendunult midagi korralikku valmis kirjutada, muust rääkimata. Pigem oli käsil enesekeskne aeg ja kurbusele lisaks olid süümekad, kui lapsed sulle suurima naeratuse ja säravate silmadega otsa vaatavad, midagi sinust tahavad ja sa ei leia endas seda vasturõõmu, et samaga vastata. Tegelikult ei peagi leidma, lein on pikk ja kirju protsess ja ongi täiesti okei lapsele selgitadagi, mis tunded ja miks sul parasjagu on. Ma panin tähele, et lapsed pole tegelikult sugugi kohmetud rivist väljas inimesega “toime tulema”. Mu kolmene ütles: “Emme, sul on pisar silmas, sa oled vist kurb. Näe, siin on mu kõiiiige ilusamad vildikad, joonistamine teeb kindlasti su tuju natuke paremaks…” ja juba ta tuligi oma pliiatsitopsiga. Armas tõestus, et empaatiat sellel piigal jagub ja tunnete peegeldamine on ka käpas, nad ikka oskavad pagana armsad tujutõstjad olla ja sellest oli suur abi, et ikkagi naeratus ka välja kiskuda:).

Loe edasi “Sannu neli ja nukramad hetked.”