Sannu fototeraapia

Detsembri algusest saati on kalendrisse vaadates kuidagi suur elevus ja heldinud ootuse tunne, nagu kohe toimuks midagi mega head, samas mõtlema jäädes ei saagi täpselt aru, mida ma siin nii kõvasti siis ometi ootan. Aga no muidugi. Beebsu sünd on see, mis detsembrisse nii kõvasti mu peakeses sisse juurutatud on, et reaalsus ei jõua vist järele :D. Me mupsik ja suur ootuserõõm on teadupärast ammu juba meiega. Ehh, eile oleks olnud tema ametlik sünnitähtaeg, homme saab ta meil aga hoopis võidukalt kuuajaseks. Praeguseks ei kujuta enam hästi teistmoodi ettegi, et oleksin võibolla siiani veel rasedana ringi tuiamas ja tema sündi ootamas. Küllap kõik läks täpselt nii nagu minema pidi. Selle asemel on mul üks mühinal kasvav tegelane hetkel kõhul põõnamas, keda vaadates süda heldimusest lööke vahele tahab jätta. Nii numps ja äge kutt. Jaa, ma tean, iga ema imetleb oma lapsi sellise armastust täis pilguga, ei ole minu oma teistest erinev. Aga seda ma ütlen, et kodus on oma tibudega igal juhul ikka jube mõnus olla.

Mõtlesin, et kirjutan vahepeal Sannuga Lastehaiglas viibimise stoorist ka. See on esimese elunädala lugu, nii et tegelikult mõne aja tagune juba, samas on see teema, millest ma ise oleksin ilmselt paremat ettekujutust tahtnud eelnevalt omada, et teada, kuidas see kõik täpsemalt välja näeb ja vähem põdeda. Aga kõigeks ei saagi valmis olla ja tegelikult midagi hullu ka polnud. Saime mõne päevaga oma asjad korda ja praeguseks kõik tip-top, nii et meie pärast muretsema küll ei pea.

Lühidalt selgitades, siis olime nädalavahetusel õnnelikena kolmepäevase põnniga haiglast koju lubatud ning esmaspäeval pidime minema end lastearstile näitama, et pilk veel peale visataks. Kaalutõus ja kõik muu oli kenasti, kuid naha kollasusega oli nii ja naa. Arst arvas, et tegelikult on normi piires ja taandub ise, aga kui ma nõus, siis võiks igaks juhuks vereanalüüsi ikkagi võtta. Õhtul sain telefonikõne, et kahjuks bilirubiini näit pojal veres ikkagi liiga kõrge ja tuleb lastehaiglasse minna. Esmalt arvasin, et hommikul ja natukeseks ajaks, aga nope. Kohe nüüdsama õhtul tuleb minna ja paari päeva haiglakott ikka kaasa pakkida. See oli küll koht, mis ehmatas ja muretsema pani. Minu väike (siis veel nimetu) Sannuke ja miskit on jamasti.

Bilirubiini sõna iseenesest oli mulle täitsa tuttav. Olin kursis, et osad lapsed lähevad peale sündi kollaseks ja pannakse siis lambi alla “päevitama”, et bilirubiin paremini kehast välja tuleks või läheb see ise mõne ajaga korda. See käib tegelikult nii paljude beebide lugudest läbi ja pole üldse haruldane, aga kuna minu ettekujutuses oli see mingi üsna lebo asi, mis mõne tunniga vajadusel lambi all jonksu aetakse, siis polnud lähemalt uurinud. Nagu Internet ütleb, siis umbes 60% enneaegsetel ja 20% ajalistel vastsündinutel tekib esimesel elunädalal naha kollasus ehk bilirubiini hulga suurenemine veres. Nagu mainitud, siis paljudel lähebki see ise üle, meie põnni bilirubiini näit oli aga üle ravipiiri ja vajas fototeraapiat.

Kasutan jällegi Interneti abi, ei hakka ise leiutama. “Vere punaliblede hulk sünnil on suur, samuti on punavereliblede eluiga tavalisest mõnevõrra lühem. Seega tuleb vastsündinu maksal taluda 2-3 korda suuremat koormust kui looteperioodil, et punaliblede lagunemisel vabanevat bilirubiini organismist väljutada. Asjaolu, et mõnedel muidu tervetel ja normaalsetel vastsündinutel areneb nn. füsioloogiline ikterus ja teistel mitte, ongi tingitud eelkõige maksa erinevast bilirubiini väljutusvõimest.

“Esimene ja efektiivne ravimeetod on fototeraapia ehk valgusravi, kus sinise valguse toimel tekitatakse nahas bilirubiini selline vorm, mis eritub kergesti soole ja neerude kaudu ja ei ole mürgine. Fototeraapiat tehakse nii kaua, kuni bilirubiini tase on püsivalt madal. Fototeraapia ajaks pannakse laps kuvöösi ehk inkubaatorisse, milles hoitakse lapsele sobivat temperatuuri ja niiskust, samuti saab seal last hästi jälgida valgusravi ajal sageli tekkiva nahakuivuse ja vedelikukao suhtes.”

Aga milleks seda bilirubiini taset üldse jälgida? Ilma ravita võib tõusta selle sisaldus väga kõrgele ja see hakkab kogunema kudedesse ja võib jõuda ka närvisüsteemi. Ajule on bilirubiin toksiline ning võib seda kahjustama hakata. Õigeaegse raviga aga taandub kollasus tavaliselt probleemideta. Lugedes tundub, et kui üle kuu aja kollasus kestnud ja taanduma ei hakka, siis juba jama lugu.

Nii me siis läksimegi Lastehaigla vastuvõttu. Peale testide ja analüüside andmise kadalipu läbimist ja tulemuste ootamist erakorralises, saadeti meid edasi vastsündinute intensiivravi osakonda. Selline see siis oli:

Sannu pakitigi üsna pea fototeraapia tekikese sisse ravile. Käele sai kanüüli, kust pidevalt lisavedelikku sai, et vältida seal soojas-kuivas vedelikupuudusesse jäämist ning et suurendada pissimise kogust, mis juba iseenesest bilirubiini kehast välja viib. Välja nägigi kogu protseduur nii, et sätiti ta mähku väel sinna katte sisse, lülitati lamp sisse ja iga kolme tunni tagant käisin tema juures, pakkisin ta krõpsudega sealt lahti, kraadisin, võtsin mähku ära, kaalusin täis mähku ära, panin uue mähku, kaalusin lapse ära, toitsin ja kaisutasin süles, kaalusin ta uuesti ära, arvutasin söödud piimakoguse, panin kõik need eelnimetatud näidud tabelisse kirja, pakkisin ta uuesti valgustekiga oma onni ning kolme tunni tagant kordus kõik taas uuesti ja nii umbes sada korda… tegelt 2 ööd-päeva. Ehk siis paras mässamine ja kokku võttis see ring iga kord umbes 40 minutit sellest vahepealsest kolmest tunnist. Sellegipoolest ootasin iga kord tema juurde minemise hetke väga, ehkki teise päeva hommikuks oli küll täiesti zombi tunne, sest ega sa magada sellise rütmiga õieti küll saa. Esimesed korrad oli nii nukker teda sinna intensiivi kinnipakituna suletud silmadega maha jätta ja ise oma palatisse minna, kuid õigepea sain aru, et tegelikult ta magab praktiliselt kogu selle aja seal soojas maha ja kui juhtuski paaril korral, et ta varem nutuga ärkas, siis tuldi mind kutsuma ja võisin varem temaga toimetada. Nii et beebi jaoks tegelikult olemine tõenäoliselt parem kui välja paistab. Väike vaprake:

Minu “palat” oli kohe seal samas beebsude intensiivpalati kõrval, nii et kuulsin ka ise sinna ära, kas ta nutab või magab rahulikult. Täitsa põnev, kuidas oma lapse nutuhääle teiste hulgast selgelt ära eristad.

Seda pean küll ütlema, et see osakond nägi väga-väga ilus välja. Palatid olidki tegelikult hoopis tubade nime all ja meenutaski see pigem nagu hotellituba koos mõnusa vannitoaga. Sannuga olid seal intensiivis veel kaks väga enneaegset beebit, üks u 990 grammi, teine 1300g, nii et tõesti pered, kes on sattunud olukorda, kus peavad seal oma laste kõrval väga pika aja veetma, saavad end haiglas vähemalt veidi kodusemalt ja mugavamalt tunda. Pildilt ei tundu võibolla nii hubane tuba, kui see tegelikult oli, just selle tumeda vastasseina ja lambikeste tõttu.

Viimaseks ehk kolmandaks päevaks ja ööks sain Sannu juba oma tuppa, valgusravi lõpetati ära ning taheti lihtsalt veenduda, kas ilma teraapiata on näit jätkuvalt langemas, et võiks meid koju lasta. Nüüd ei pidanud enam kolme tundi jälgima ja võis vabale söötmisele taas üle minna, tänu millele sai öösel palju normaalsemalt magada ja unevõlga tasa teha. Ehh, pildil näha, et mega väss:D

Järgmise hommiku vereanalüüs oli sedavõrd korras, et võisimegi end kokku pakkida ja koju minna. Pidime vaid jälgima, et ta kodus ka korralikult sööks, et bilirubiin jälle kogunema ei hakkaks, aga seda muret õnneks ei tekkinud, kuna mugib see poiss küll nagu homset ei oleks.

Kodus ei jõudnud üks oma vennakese nägemist ära oodata, et teda jälle nunnutada saaks.

*Copytud tekst pärineb inimene.ee terviseportaalist


Instagram @mekasvamekoos
Facebook Me kasvame koos

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s