Karantiinielu

Selline see imeloom COVID-19 välja näeb, kelle tõttu meil 12 päeva karantiinielu tänaseks selja taga on. Mõtteid on igasuguseid peast läbi käinud. Eriolukorra alguses jahmataski vast kõige rohkem olukord tühjadest poelettidest, mida meedias jagati. Kuna ma ise olin just vahetult enne oma tavapärase nädala ostukorvi koju ära tellinud, siis poodi asja polnud, kuid selline tunne oli küll, et kui minul sealt ükskord midagi taas vaja läheb, siis valitseb riiulitel täielik tühjus. Õnneks on selles osas olukord stabiliseerunud ja enamus asju saadaval. Laupäeval saigi üks paras poeretk tehtud, kuna kojutellimise järtsud on nii pikad, et ei näe väga pointi hetkel tellida. Midagi ostmata küll ei jäänud.

pood
12.03.2020 Prisma

Esimestel päevadel käis pidev uudiste jälgimine, et kuhu viirus levinud on, mitu nakatunut juures ja kus mis jälle kinni pandi ja ära keelati, et nakkuse levikut piirata. Teiste riikide nakatumiste-surmade statistika oli (ja on siiani) hirmuäratav ja sellele rõhutakse pidevalt. Ühel hetkel tundsin, et seda kõike on liiga palju. Mitte ühtegi muud teemat enam meedias polnudki, kui ainult koroona ja kui hull kõik on ja kui ühte sama uudist veel päeva jooksul korduvalt kajastatakse, siis tundubki, nagu maailmalõpp oleks saabumas. Ma saan aru, et teemat tuleb täie tõsidusega võtta, et olukord ei kujuneks selliseks, nagu Hiinas või Itaalias, aga mingist hetkest mõjus see info ise juba kurnavana. Praeguseks olen enda jaoks paika pannud, et umbes kord-paar päevas võtan aja, et vahepealsetele südmuste arengutele meedias pilk peale visata ja ülejäänud aja keskendun perele ja tööle, vaatame sarju, käime kusagil väljas värskes õhus ja teeme oma asju nii hästi ja mitmekülgselt, kui seda praegune olukord nelja seina vahel võimaldab. Nii on tunduvalt lihtsam. Pole mõtet üle muretseda asjade pärast, mille muutmine ei ole otseselt sinu võimuses.
can:can't control

Esimesed kodupäevad nägid välja nii, et tegin vaheldumisi tööd ja kraamisin elamist. Korras kodu tõi hea enesetunde ja andis vaheldust muudele tegevustele. Olukord oli uus ja kõik tööasjad korralikult kodus jonksu ja toimima saada oli esialgu veidi pinget tekitav. Infot ja e-maile tuli nii palju peale. Vaja oli enda jaoks läbi mõelda, kuidas muidu läbi isikliku kontakti toimunud asjad digilahenduste abil toimima saada ja kellega, kuidas ühendust võtta ja end abistamiseks kättesaadavaks teha. Tunne oli küll selline, et kodus on päris hea, aga tööl töö ära teha ja siis ilma töömõteteta koju tulla oleks tunduvalt lihtsam, kui et end kodus olles 2in1 kodu ja töö lainel hoida. Esimestel päevadel oli veel laps ka segaduses, miks ma kodus nii palju aega arvuti taga (töö asju tehes) veedan ja ta andis iga keharakuga mulle töö tegemise ajal mõista, juskui oleks arvuti klaviatuur ainus võimalik mänguasi meie kodus ehk tegelikult soovis lihtsalt ekstra tähelepanu uues olukorras. Kuid mõne päevaga loksus töö- ja puhkeaeg paika ning praeguseks näib kõik hästi sujuvat. Koostöö ja väärt töökaaslased tulevad muide uutes olukordades vägagi kasuks. Mulle meeldib mu töö. Pole vahet, kas teen seda siis hetkel kodust või tööl. Igas halvas on midagi head ja mulle tundub, et väga paljud saavad selle pandeemia tulemusel erinevate programmide ja digilahendustega palju enam sina peale, mille proovimiseks neil varem motivatsiooni või vajadust ei olnud. Nädalaga on korda saadetud rohkem, kui mõnel juhul aastatega. Iga takistus on võimalus areneda. See aasta saab digiõppes küll läbimurdeline olema.

Huvitav, kas praegune olukord tekitab ka murrangu tulevikuks, et mingid töövaldkonnad, kes siiani kõik päevad oma tööd kohapeal tegid, tõestavad end praegu tööga distantsilt ja saavad tulevikus sama edukalt rohkem “kodukontori” päevi teha. Igal ametil see päris võimalik pole, aga praegune olukord sunnib ellujäämiseks lahendusi genereerima, mida ka tulevikus rakendada saaks.

Mida see viirusepoiss siis veel endaga konkreetselt meie pere jaoks kaasa toonud on?Kontaktis oleme vahepeal olnud üksikute inimestega, peseme sagedasti käsi, desome aegajalt enam näpitavaid pindu, eakaid ei külasta, töötame kodus ja lihtsalt loodame, et see olukord peagi möödumas on. Ega kuigi palju rohkem polegi omalt poolt ära teha. Niimoodi hea enesetundega kodus olla pole miskit häda, haigena karantiinis oleks ikka hoopis teine tera. Kuigi autoga ühest skatepargist eile mööda sõites küll sellist tunnet ei jäänud, et koolilapsed teaksid, mida karantiin üldse tähendab. Hängisid seal umbes tosinakesi ninapidi koos, kõõlusid üksteisel seljas ja jagasid ühist krõpsupakki. Umbes samad seisud valitsevad laste mänguväljakutel. Delfi Stroomiranna piltidest ma parem üldse ei räägi. Et jah. Sellisel moel istume me päris kaua veel karantiinis. Suurte kogunemiste tõttu ongi tänasest hakatud linna poolt avalikke mängu- ja spordiväljakuid aedade ja lintidega sulgema.

Siiski tavapärasest hulgast inimkontaktidest tunnen minagi puudust. Näha vahelduseks kedagi,  kellega 24/7 elamist ei jaga, käia külas, lobiseda, teha midagi teistsugust. Mõni videokõne on vahepeal päris hästi mõjunud. Aga elame üle ju. Tegelikult peab tänulik olema, et kodus töötamise võimalus üldse antud on. Hetkel on paljud inimesed tööalaselt ikka päris nadis seisus.

Ethel ikka aegajalt küsib, et kas täna on lasteaiapäev. Seletan, et praegu on lasteaed kinni, puhkame kodus. “Lähme siis vanaema juurde”. Eee.. kah ei saa minna. Loovtunnid on samuti ära jäänud, meisterdame ja toimetame kodus. Kineetiline liiv on ta hitt nr 1 praegu, millega tundide viisi päeva jooksul mängitakse, samal ajal fantaasia lendab mühinal.

Palju nõutakse ka raamatute lugemist, nagu ikka enamasti enne lõuna- ja ööund. Eile oligi vahva hetk, kus küsisin Ethelilt, et mida me täna loeme? Tema vastas hõisates, et “Sipsikut”. Pakkusin lootusrikkalt, et “Äkki loeks vahelduseks midagi muud, sul on Sipsik juba peas.” Ei vasta midagi, läheb teise tuppa oma raamaturiiuli juurde ilmselgelt mingit raamatut tooma. Tuleb sealt tagasi ja hõikab: “On jah Sipsik juba peas mul”.

Ilmselgelt me lugesime 12329535. korda taas Sipsikut.

Teine raamat, mille ta sageli välja valib, on “Alice imedemaal”. Hakkasin seda tutvustama talle seetõttu, et pidime kuu lõpus samanimelist laste balletti vaatama minema, aga noh, see lükati kaugesse tulevikku. Nagu ka mu mitu plaanitud koolitust ja konverentsi, mida ma nii väga oodanud olin. Õnneks on igasuguseid põnevaid veebikoolitusi tekkinud nagu seeni pärast vihma. Nende hulgast olen küll omale juba ühtteist kõnetavat leidnud.

Aga seda ma ütlen, et vahepealne kogemus on näidanud, et vähemalt kord päevas tuleb nägu õue näidata, muidu läheb olemine ikka päris nüriks. Nii ongi meil nüüd peres kokku lepitud, et korra päevas teeme tööasjadele ja tubastele toimetustele pausi ja käime kusagil vaheldustpakkuvas kohas.

Paaril päeval oleme käinud suvilas – grillimas, jalutamas, kivi otsa ronimas ja mängimas:

Jalutasime Keila-Joal:

Jägala-Joal:

Meie sattusime küll mõlemasse kohta aegadel, mil inimesi praktiliselt polnud ja kellegagi kokku puutuma ei pidanud.

Kodulähedased jalutuskäigud on küll enamasti esimese porilombi juures lõppenud. Pool tundi kummikutega kilgete saatel lombis hüppamist, koju sooja vanni ja lapsel päev kirjas.

Rasedate nahas ei tahaks praegu olla, kuna nende seas leviv paanika näib hetkel suuuur olevat ja eks ta ole mõistetav ka. Sünnitusel tugiisikust ilma jäämise mõte vajab ümberhäälestamist, aga kuna naised on maailmavõimsad, siis on see kindlasti tehtav.  Preemiaks ju lõppudelõpuks imearmas beebi. Üksi (koos ämmakaga siiski) sünnitamisest hirmsam tundub aga hoopis see, et kui ema peaks omale viiruse kusagilt külge hankima, siis tuleb vastsündinud beebist mõnel juhul koguni paar nädalat eemal olla, nagu siin mingite juhendite järgi kuulutati. Vot see kõlab hirmsalt. Ja see, et jälgimise all eriti uuringuid ei tehta ka just kindlustunnet muidugi juurde ei anna.

Rase ma pole, pulmi ei planeeri (samuti paanikavaldkond, nii palju kui silma on jäänud), küll aga minu tulevik: :’D

Tahaks loota, et majandus saab siiski peale karantiini kiiresti jalad taas alla, sest hetkel majanduslangus tundubki minu meelest kõige hirmutavam kogu loo juures. Nii paljude töökoormuseid on vähendatud, paljud lihtsalt palgata koju saadetud või ära koondatud, mitmed ettevõtted on oma uksed sulgenud. Arved tahavad kõigil maksmist, pere toitmist. Võidavad ilmselt innovaatilised mõtted, oskus oma kaarte kuidagi olukorrale vastavalt võimalikult kiiresti ringi mängida. Paljud on seda teha suutnud ja jälgin nende käekäiku huviga.

Kellel kodusolemise ajal just suuri raha- või tervisemuresid pole, siis tasub seda võtta ikka kui võimalust korra tavapärasest töörattast maha hüpata ja pere seltsis aega veeta. Mulle tundub, et väikelapsed võidavad sellest kõige enam. Meie pliks on küll rahul, et palju meie mõlema tähelepanu saab ja kuna tähelepanuvajaduse anum pidevalt täidetud on, siis genereerib ta vahepeal nii ägedaid ja asjalikke ideid, et lausa uhke vaadata. Mingi hüppelise arengu teinud minu silmis selle kodus veedetud aja jooksul. Vahel jääme huviga ta mula kuulama ja lihtsalt naerame.

Ehkki ma ei saa öelda, et mul tööpuudus siin kodus oleks, siis ikkagi olen ma jõudnud nii mitmeid asju ära teha, mida ma  ajapuuduse tõttu edasi olin lükanud. Kasvõi kohvimasina hooldus, mida juba tükk aega teha olin tahtnud. Sai teine nüüd katlakivieemalduse, veefiltri vahetuse, piimasüsteemi puhastuse, kohvimooduli puhastamise, õlitamise. No mis sa masinahing veel igatsed, küta ainult sama maitsvat kohvi nüüd edasi.

Miljon kodu kohendamise mõtet on ka siin koduseinte vahel istudes pähe löönud.  Kuna täna teatati, et ilmselt vähemalt enne 1. maid tööle tagasi ei saa, siis on oht, et tekib mõte midagi suuremalt ette võtta. Aga plaanin esialgu rahulikult alustada – kööki ja ühte tuppa rulood ära mõõta ja tellida ning siis magamistoas üks sein üle värvida, kuhu Ethel oma permanentset kunsti otsustas ükskord teha ja no siis võiks juba ju esiku seinad ka heledamaks tõmmata kui juba värvima hakata ja siis võiks veel….. ma parem ei jätka seda loetelu praegu siin.

 

Kuidas koroona teie elukorraldust mõjutanud on?  Kuna negatiivset on niigi palju, siis eriti rõõm oleks teie positiivseid tähelepanekuid ja nippe praeguse olukorraga seoses kuulda. 

Püsige terved!

Värsketest postitustest saad teateid jälgides blogi Facebooki või Instagrami

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s