Lapsesuu ehk “Ethel, mul on tuleviku-Sinule ka mõned read…”

…. et Sul oleks kunagi õhkõrna aimu, milline Sa kaheseks saades olid.

Oled jätkuvalt meile üks väike maruvahva tegelane, kelle isiksus ja iseloom muudkui ennast ilmutamas on. Oled vahel parajalt kange juurikas, kuid samas enamuse ajast õnneks mõistlik, arukas ja võib isegi öelda et hoolitsev. Sulle meeldib muusika saatel tantsida ja lihtsamaid, sulle sada korda ettelauldud, laulukesi oma tuunitud sõnadega joriseda. Üks versioon on sul näiteks selline: “Põdral maja metsa sees, jänes jookseb kiiresti”. Minu meelest hea lühikokkuvõte kogu laulust (Y).

Nagu kahesele kombeks, on sul kõiki asju vaja ISE teha. Sind on tabanud mingi haiglane kommihullus ja jääkappi jäätist ostes tuleb arvestada, et hulgim pole mõtet osta, kuna sa ei lõpeta külmkapiukse vahel kõõlumist enne, kui KÕIK jäätised on otsas. Lihtsam on üldse koju mitte midagi osta, siis on rahu majas :D. Olen tabanud sind oma mänguköögi juures nokitsemas ja ise väljuhäälset sisekõne pidamas “Ethel tahab kommi! Ei, kommi ei ole, Ethel ei saa kommi” Kusjuures vahva oli see, et sa oskasid oma kõnes justkui rolle vahetada. Esimene pool oli luniva, leebe häälega, teine pool sellise konkreetsema hääle ja ilmega. Oskad meid üha sagedamini igasugu ootamatute väljaütlemistega naerma ajada või pahviks lüüa ja oled muidu nagu üks enamus vahvaid kaheaastaseid ikka… kes ennast vaateakna taha allahindlusega müügile sätib.
IMG_6185
Ükspäev tulid diivanil mu ette seisma, sikutasid oma püksisäärt üles ja teatasid tõsisel ilmel: “emme, vaata, mul on jalaseen“. Vähe ei tulnud see nali mulle ootamatult ju. Ega seda, et sul jalaseen on, oled sa päris paljudele külalistele kuulutanud (tänks mingi jalaseene reklaam, kus vanamehel kaanid jala küljes on). Täna lõunaunne minnes uurisid sa oma kaisu-Pepa väikeseid jalakesi, ise seletades “siin on üks jalg, teine jalg, kohe tuleb jalaseen”. Ühesõnaga, jalaseen on meil juba pikemat aega väga hingelähedane teema olnud ja lõppu ei paista veel tulevat.

Jaanipäeva veetsime me su tädi juures Laulasmaal. Nende tutikas oma majakeses. Kui lõke tuure üles võttis ja leek päris suureks läks, kommenteerisid sa pilkava tõsidusega lõket silmates “ou mai kaaad“.
Ethel 2.2

Kui sul tuleb mingil ainult sinule teadaoleval põhjusel isu tassist jooki lauale valada, annan ma sulle tavaliselt lapi pihku, et sa selle ise ära koristaksid. Teed seda alati päris hea meelega, aga viimane kord kommenteerisid sa oma koristamist bravuurselt “Issand. Jumal. Küll“.
Ethel 2.3

Paar kuud tagasi olime suvilas ja pakkusin sulle tüki rullbiskviiti. Võtsid selle innukalt vastu, hammustasid väikese ampsu ja surusid siis kogu ülejäänud tüki mulle suhu, öeldes: “emme, maitse ka“. Katsusin siis ilmselgelt liiga täis topitud suu tühjaks süüa ja tänasin viisakalt “aitäh, väga maitsev oli”. Vastuseks sain: “Ethel tahab ka“. Võid ise mitu korda arvata, kas see oli juhuslikult kõige viimane tükk või mitte. Pettunud olid sa peale seda igatahes küll.

Sul on mõned niisama toredad sõnad ka kasutusel. Esimese hetkega meenuvad kakakoll, mis mingil hetkel muundus edasi krokokolliks (krokodill), lugis (lusikas), püünekakk (küünelakk), kakaiaa (tagasi) – nüüdseks kasutad juba õiget sõna, aga hiljuti oli see sul pikalt sellisel kujul kasutusel. No ja ilmselt on veel mitmeid vahvaid sõnakasutusi, mis mul hetkel meelde ei tule. Üldiselt vuristad sa juba päris hästi ja arusaadavalt rääkida. Üks hommik tegid sa ärgates silma lahti, tõstsid pea, teatasid selgehääleliselt “hästi magasin!” ja vudisid voodist minema. Tore oli teada, et sa, lapsuke, hästi magasid 😀
IMG_4888

Sa oled kahtlemata MEGA suur turnija. Treppidest, redelitest, kappidest, küngastest ja millest iganes veel üles ronimine on sulle käkitegu. Vannitoa 5 cm laiusele kraanikausi äärele püsti ronimine käib sul hambaharja võtmiseks sekunditega ja ainus, kes sinu võimaliku plaatpõranda vastu lõhki kukutud peakese üle hirmu tunneb olen ilmselgelt mina, kuna sul käib see kõik vaid mängleva kergusega, naeratus näos ja ilma vähimagi ebakindluseta. Kui kusagilt millegi kättesaamiseks jääb tooli nihutamisest väheks, siis pole probleemi ka mööda tooli seljatuge üles ronida, et silmapiiril terendav “aare” kätte saada. On sinule ikka seda tasakaalu ja julgust antud. Samas, mulle tundub, et sa hindad olukordi päris adekvaatselt, kuna terveks oled jäänud (ptui-ptui-ptui). Igatahes nupp sul erinevate lahenduste väljamõtlemiseks nokib.
Ethel 2

Sa oled üsna suur abiline ka nõude pesumasinast väljavõtmisel. Laod tavaliselt puhtad taldrikud ühte hunnikusse, kausid teise, tassid ulatad mulle kappi panemiseks, söögiriistad sorteerid sahtlisse. Eile toimetasid sa nõudega tavapäraselt, ise samal ajal pobisedes “Meie ilus Põhjamaa. Meie ilus Põhjamaa.” Jäin kuulatama ja kuna selline lause tundus vähe ebatõenäoline sinu suust, siis küsisin üle, et “mis sa ütlesid?”.  Vaatasid mulle suurte silmadega otsa ja olles keeranud oma volüüminuppu mulle öeldu kordamiseks tunduvalt kõvemaks, karjusid “MEIE ILUS PÕHJAMAA!!!”. Okei, okei, sain aru :D. Pole aimugi, kust sa sellise lause omale salvestanud oled.

Ükspäev siin just said mu varbaküüned kenasti lakitud ja ega sinagi mu varbakeste uurimise juurest ei puudunud.  Kuna sa neid seal juba hoolega vaatlemas olid, siis kasutasin juhust uurimaks, kas on ka ilusad varbad. Vastuseks sain “Emme on alati ilus“. No tänks, väike meelitaja meil siin peidus.
IMG_6006

Nagu ma vist korduvalt varasemalt maininud olen, oled sa pea alati köögis hakkamist täis, kui ma parasjagu midagi süüa teen. Tänagi istusid köögis ja näppisid minu poolt lauale laiali jäetud soolakotikest. “Mmm.. suhkur!!!” olid su näpud juba koti sees, silmad peas põlemas. Püüdsin sind korduvalt informeerida, et see ei ole suhur, see on sool. Aga ega kui ise ei proovi, siis ei saa ju kindel olla, et ema sulle kägu ei aja. Nii pistsid sa paraja näpuotsatäie soola suhu, tegid umbes 15 sekundit grimasse ja laususid südamerahuga “niii maitsev soolane“. Miskipärast juurde sa ei võtnud ja köögist tegid minekut. Aga mul oli hea meel näha, et sulle hiljutisest “Pannkoogiraamatu” lugemisest meelde oli jäänud, et “suhkur on mmmmagus, sool on soolane” ja sa seda õiges kohas kasutada oskasid. Kiitus!

Muideks, Ethelile väga see Kertu Sillaste “Pannkoogiraamat” meeldib, nii et jagan seda ka teiega. Ilmselt just seepärast, et me teeme kodus tihti koos pannkooke ja lapse jaoks eluliselt mõistetavad lood, koos vahvate illustratsioonidega, ongi tavaliselt kõige kõnetavamad. Ethel oskab väga hästi seletada, kuidas pannkooke tehakse ja lööb usinalt ka ise taigna valmistamisel ja küpsetamisel kaasa. Seega võib vist öelda, et praktiline tegevus ja raamatu lugemine on üksteist super hästi täiendanud :).
Pannkoogiraamat (1)

Köögipoolega tuli mul veel meelde (või õigemini sai ema chatist üles otsitud) seik, kuidas ma üks hommik tükk aega tagasi Ethelilt küsisin, et mis süüa teeme hommikuks, kas putru? Ethel vastas innukalt: “Putru! Pannkooki!! Piimasuppi jälle!!! Muna keema, kuum!” Kuna sellist trobikonda asju ei osanud ma vastuseks oodata, küsisin igaksjuhuks siiski, et kas äkki midagi veel? “PITSAT!”. Tundub, et toidutellimisega piiga tulevikus hätta ei jää.

Aga nõndamoodi me siin ühe kahese seltsis elame ja ega igav just ei ole. Ilmselt need esimesed naljakad ütlemised jäävad kõige paremini meelde ja väärivad kirjapanemist.  Vaatame, kuidas edasi läheb.  Mis teie lapsed huvitavat räägivad? Neid ütlemisi on minu meelest alati päris lõbus lugeda. 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s