Kaks aastat rõõmurulli. Sünnipäevapidu.

Nonii. Nüüd siis on see käes. Meie pere kõige pisem on saanud kaheseks, varsti saab ilmselt kakskümmend kaks. Sünnipäevapidu on peetud, jaanidki mööda saadetud. Paneks siis miskit siia kirja ka.

Alustame siis selle peatüki algusest.

Kui piigale peopaika otsisime ja erinevate kodukanti jäävate mängutubade kodulehekülgi läbi sirvisin, siis jäin esmapilgul üsna emotsioonituks. Ei tekkinud ühegi peopaigaga (vähemalt kodulehekülgede põhjal) seda tunnet, et vot SEE on nüüd midagi meile. Päris samasid mängutubasid ei tahtnud valida, milles just äsja mõningate nädala eest sünnipäevadel olime käinud ja ülejäänud toad tundusid nagu ühe vitsaga löödud – sarnased (või koguni samad) atraktsioonid, sarnane stiil, palju plastmassi ja omanäolisusest tundus vajaka jääma, mis muidugi ei tähenda, et lastel nendes lõbus trallida ei oleks, aga ma tahtsin seekord midagi natuke muud, midagi… stiilipuhtamat. Nii mul meenus, et olime aastakese eest käinud sõber Roberti sünnipäeval “Meie küla tänav” mängutoas ja ehkki ma tegelikult copy-paste’i tegemist püüdsin vältida, siis ei leidnud ma väga ka meile sobivaid mitte üleliia kaugel asuvaid alternatiive. Sirvisin veel meenutuseks nende kodulehekülge, mis värskendas mu mälestusi ja tekitas hea tunde. Suhtlesin “pererahvaga” broneeringu osas palvega alguskellaaega tunnikese võrra hilisemaks nihutada, et meie oma hommikuste toimetustega paremini valmis jõuaksime ning et ka unekotid peole jõuaks. Meile tuldi selles osas lahkelt vastu, kogu suhtlus oli kiire, kerge ja mugav. Seega, kõik klappis ja lukku “Meie küla tänav” läkski. Kes nüüd edaspidi hirmsasti kellaaegades tingima plaanivad hakata, siis peate vist ka ikka sellise päeva valima, kus mängutubadele tormi ei joosta… mingid pühad või midagi :D. Aga küsija suu pihta ei lööda.

Mis mind selle mängutoa puhul kõnetas? Esiteks üldmulje – kõik oli hele, mõnusates toonides, ruumi jagus, valgusküllane, puhas, hubane, kindel temaatika. Mängutuba moodustabki tänava, mille äärde jäävad eraldi puidust ehitatud majakesed, milles lapsed mängida ja ronida saavad – pood, kool, kodu, töökoda, arst, kohvik, politsei, sadam jne jne. Muidugi sai tänavale kohaselt ka autodega ringi vurada. Iga majake oli varustatud vastavas temaatikas mänguasjadega (mida oli vist eelmise aastaga võrreldes natuke vähemaks võetud? Koristamise lihtsustamiseks äkki? Võibolla mulle ainult tundus), enamus asjadest olid samuti puidust, plastikut minimaalselt… kui üldse oligi, mul hetkel ausalt öeldes ei meenugi. Peolauad mahutasid parajalt külalisi ja kööginurgas ka millestki puudust ei tundnud… okei, teisest tordilabidast tundsin, kuna see üks läks meil võileivatordi puhul juba käiku, aga see oli pisiasi ja olukord leidis kiire lahenduse. Meie peol oli külalisi kokku 40, aga kuna lapsed olid majade vahel kõik nii rahumeelselt ära hajunud, siis jäi tunne, nagu polekski külalisi nii palju ja kuidagi… rahulik oli kõik.

Ethel, nagu loodetavasti iga teinegi laps, oli terve peo aja mõnusas mängumelus. Vaevu üldse nägin oma last, kuna ta oligi kogu aeg kusagil majakeses toimetamas ära. Ethel  ei saanud üldse aru, miks talle pidevalt mingeid kingikotte pihku tahetakse pista, ei lasknud teine ennast nendest pakkumistest eriti mänguhoos segada…lihtsalt ignos kingipakke, paari erandiga. Ilmselgelt ei olnud teine kingituste peal väljas, vaid nautis sõbrakeste mõnusat mänguseltskonda. Siin ongi vist see koht, kus pilt ütleb sünnipäevast rohkem kui tuhat sõna, seega väike galerii: (pildile klõpsates on mugavam suuremalt pilte lapata)

Ma päris kõiki pilte siia ilmselgelt ei pannud, aga kui keegi veel toredaid klõpse tegi, siis jagage minuga ka!:). Kes ise ka rohkem pilte soovib, siis küsige. Aga mis kingitustesse veel puutub, siis Ethel avab neid kodus juba neljandat viiendat päeva ja on nüüdseks oma pakkidega alles umbes poolepeale jõudnud tasapisi lõpusirgele jõudmas. Kuidas see võimalik on, te mõtlete? Ei, neid kingitusi ei olnud mustmiljon ja me ei ole neid ta eest ka mitme luku taha ära peitnud, et ta neid korraga lahti krabada ei saaks. Asi hoopis selles, et te, musirullid, olete lapsele ülivahvad eakohased kingitused suutnud välja nuputada. IGA kingituse avamisega on olnud nii, et ta teeb paki lahti, kilkab “vauuuuu” ja suundub selle asjaga siis tunniks-kaheks mängima. Kui pakist tuli välja puzzle, siis seda tuligi 17 korda järjest muudkui rõõmsalt kokku panna, iga korraga aina väledamalt. Kui voolimismass, siis poetigi oma väikese laua taha sellega tükiks ajaks voolima. Kui kingipakist tuli välja “nii nunnnu tass. Näe, kiisu ka”, siis ei pandud seda sõelaga tassikest enne käest, kui emme-issi näppupidi kööki veetud ja sinna sisse reaalselt piparmündilehtedega tee valmis tehtud ja äragi joodud. Klotsid vajasid kohest ehitamist, raamatud uurimist ja lugemist. Jne jne. Ma pean ütlema, et nii armas oli vaadata, kuidas ta iga kingitust väärtustas, ei visanud ühtegi kõrvale, et rutakalt juba järgmist pakki avada saaks. Nii me siin terved päevad läbi muude tegemiste kõrvalt ainult mänginud ja mänginud olemegi. Ja avastamist on veel. Me oleme nii tänulikud!

Ethel2 (16)
Kogu kamp koos kingituste kallal. Kui palju k-tähti. Teate, et aastate eest, kirjutasin ma valmis “mega” pika ainult k-tähega algavatest sõnadest koosneva jutu, võitsin sellega ühetähejuttude konkursil II koha ja käisin sel puhul isegi Terevisiooni saates esinemas, mu jutt läks mingisse raamatusse, mille kõik sel aastal esimesse klassi astuvad lapsed kingituseks said ja sain veel mingit träni pealekauba… just meenus selline seik elust.
Ethel2 (20)
Ma ei olnud ilmselgelt ainuke, kes pakkide avamist jäädvustada üritas. Puhta emmesse. 😀

Ma olin sünnal filmimisega sel korral üsna napp. Tahad ju ikka võimalikult palju külalistega suhelda, sahmimist on palju ja kõike korraga teha ei jõua. Nii et koju jõudes fotokat läbi sirvides tundus, et midagi väga asjalikku nendest küll kokku panna ei anna…. aga mingi jupikese meenutuseks neist siiski tekitasin.

Või õigemini video on alles tekitamisel ja kui see valmis saab, siis ma lisan selle justnimelt SIIA KOHTA. Kellel huvi, siis võib paari päeva jooksul siia uuesti tšekkima tulla, kas vidjoo on ilmavalgust näinud. Ma lihtsalt ei tahtnud sellel postitusel enam kauem video taga oodata lasta.

Ethel, mul on lõpetuseks tuleviku-Sinule ka mõned read

…et sa teaks, milline sa värskelt kaheseks saanud põngerjana täpsemalt olid. Väike killuvend.

…. aga ma kustutan need siit ära ja teen sellest hoopis uue postituse, kuna mulle tundub, et kogu see lugu on koos nende ridadega läinud siin juba veidi pikaks ja laialivalguvaks.

Kuid ma tänan südamest kõiki külalisi selle toreda sünnipäeva eest ja ma jagan hindamatu tänu ka kiirelt reageerivatele abilistele, ilma kelleta poleks laud nii ladusalt kaetud saanud ja veel nipet-näpet tehtud. Eks nende mängutubadega olegi see, et ettevalmistusajaks on loetud minutid (eriti kui sa viinerid koju ahjuplaadile unustad või su käes oleva suure tordi karbikaas ootamatu tuuleiiliga lihtsalt minema lendab ja sa nõutult käed tordi all kinni sellele järele vaatama jääd… ja kõige selle tulemusena natuke plaanitust hiljem kohale jõuad). Ootamatuseid juhtub. Aga abikätega saab kõik kenasti paika. Kniks ja suur aitäh teile!

Tahtsin veel ühte oma hiljutist hämmingut jagada. Käisin üks öö kella kahe paiku Prismas (ärge küsige miks, plaan oli hommikul poodi minna, aga tundus hea mõte siiski “varem” ära käia) ja autole hääli sisse lükates veel mõtlesin, et veits imelik on nii öösel poodi minna ja kassatoolil tukkuvaid müüjaid oma ostudega segada. Kuid pean tõdema, et ma eksisin oma vaadetelt ikka päris korralikult. Teate milline elu öösel poes käib? Ma nägin mitmeid inimesi pikkade poenimekirjadega, kes oma kärusid parasjagu looka ladumas olid ja ilmselt oma tavapäraseid nädala ostukorve päevasest ajast pisut rahulikumates tingimustes soetada eelistavad…mis pole sugugi paha mõte. Poes töötas parasjagu KOLM kassat, mida on rohkem, kui mõnes poes päevasel ajal, ja ma pidin seisma oma kraamiga järjekorras!! Öösel kell kaks. Ja ükski müüa ei haigutanud. Vot selline elu käib ööPrismas.

Kuid meie elu verivärske kahesega läheb edasi. Nii öösel kui päeval. Õnnelikku aastat sulle Sipsik! Meile ja teile ka!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s