Bye bye 2018 ehk aasta kokkuvõte

Aasta on lõppemas ja käes paras hetk sellele tagasi vaadata ning ühtlasi otsad koomale tõmmata, et uus saaks rahus tulla. Ma ei heieta siin sel korral pikka juttu, kui imeline või parim aasta see olnud on. Ma arvan, et eelmise aasta suurte sündmustega ei suuda see konkureerida, kuid paljutki on ka lõppevast aastast kindlasti meenutada.

Möödunud aastat võikski pigem iseloomustada, kui stabiilset ja rahumeelset aastat. Eksamite pinged, koolide lõpetamised, pulmad, kodu soetamine, lapse sünd ja muud sellised suured ja ärevad sündmused on jäänud kõik eelmistesse aastatesse. Käesolev on olnud pigem aasta iseendale ja oma perele. Eks nagu ikka, on olnud palju head ja natuke vähem head. Panen meeleolukamad hetked kirja ka. Ei ole ühtegi pidi pingereas – mis meelde tuli, see nii ka kirja läks. Kui ma mingist punktist varasemalt pikemalt kirjutanud olen, siis leiab teksti sees viite postitusele ka. Let’s start.

Minu 2018:

# Käisin paraplaaniga lendamas. Ülimegafun kogemus, läheks iga kell uuesti!

# Olen olnud 24/7/365 ühele vahvale tirtsule ema ehk esimene täisaasta lapsevanemana. Ühtlasi olen esimest korda muretsema pidanud 39.9 kraadises palavikus oleva lapse pärast ning ravinud tema tuulerõugeid. Olen saanud osa tema arengust, esimestest sõnadest, lasteaiatee algusest, ühistest mängudest, muredest ja rõõmudest. Ethel aasta alguses ja lõpus:

# Ethel sai vahepeal aastaseks. Sellega seoses oli tore sünnipäevapidu.

# Ületasin oma hirmu (millest ma eelnevalt teadlik polnud :D) ja sukeldusin Rummu karjääris. Kindlasti tahan järgmisel suvel korra uuesti minna, sest mul on nüüd GoPro ja mul oli niiii kahju, et ma esimesel korral seda muinasjutumaad seal vee all filmida ei saanud. Ainult selle vaate ja filmimise nimel.

# Ronisin esimest korda (plätudega) tuhamäe tippu. See polnud küll mingi saavutus, aga linnuke igatahes kirjas.

# Tähistasime abikaasaga kolmandat pulma-aastapäeva. On nii suur asi, kui su kõrval on olemas see keegi, kellele igal ajal toetuda võid ja kellega koos on lihtsalt fun.

# Indrek valiti aasta lõpus küberväejuhatuse parimaks sõduriks 2018. Nii tubli!!!

# Ämma ja äia vinged juubelipeod. 50! Keila-Joa lossis ja Padise mõisas.

# Osalesin kuuajasel näonaha testimise projektis.

# Jurmala puhkus oli igati meeldejääv

# Läksin tagasi tööle ja sain omale õnneks taas mega ägeda paarilise(Y) ja muidugi nunnud lapsed, sh jätkasin tööd koolipsühholoogina.

# Alustasin psühholoogina vestlusringidega loovtundide läbiviimist väikelastega peredele.

# Tõmbasin otsad kokku lahendus.netis nõustamisega.

# Meie pere uus auto äkki väärib maise vara hulgast äramärkimist.

# Katsetasin investeerimist ning teenisin kasumina tagasi milli. Not. Aga tibake ikka. Vaatame, kuidas edaspidi läheb.

Tsiisas, see aasta on olnud nii pikk, et ma ei mäletagi, mida huvitavat sellesse veel mahtunud on. Pingutan natuke veel…

# Sain tänu imelisele soojale suvele mõnusalt palju rannas käia. Kes mind tunnevad, need teavad, et ma vabalt elaks seal.

# Oleme vaikselt tagasi maksnud paraja ampsu meie kodulaenust.

# Suutsin autoga üksinda kottpimedas metsavahelisele teele jääda, kus heal juhul vaid kits või karu möödaminnes lehvitada võiks ja abi loota oli vaid puksiiri tellimisest. Veepump läks katki.

# Eelneva punktiga seoses õnnestus mul kahel järjestikusel nädalal tekitada meie pere kummagi autoga ligi 600 eurosed remondiarved. Polnud küll minu otsesel süül kumbki, aga sellegipoolest ajas tigedaks, et just minu sõidu ajal need juhtusid ja ikka hädad käsikäes käivad.

# Panin käed külge Ethelile mõne riideeseme õmblemisel – kleidike, pusa, pidžaama jms.

# Nii mõnigi film sai kinos ära vaadatud ning kodune filmiõhtu sõpradega korraldatud.

# Meenub veel Iron Maideni kontsert. Yeah! Indreku esinemisel käisin ka.

# Kokkamise katsetusi jõudsin kodus olles üsna palju teha. Lemmikumad, mis hetkel pähe tulevad on tuuletaskud, pavlova ja sidrunikook. Mmmm, see Kätu sidrunikoogiretsept saab vist minult aasta lemmiku koogi tiitli, viib keele alla ja täpselt minu maitsele. Tänkjuu, Kätu, et mind selleni viisid!!

# Tiigrite minikokkutulek oli samuti väga emotsioonide rohke. Loodan, et see kamp hoiab veel kaua kokku.

# Mitmel koolitusel osalesin. Loodetavasti tulevad enesearengule kasuks.

# Blogisin meie pereelust selle aastanumbri sees 29 postitust. See number pole küll eriti suur ja ehkki ma eelkõige siiski iseendale ja lähedastele lugemiseks kirjutan, siis lugejate arv on salamisi uskumatult kasvanud ja see vist motiveerib mind positiivses suunas järjepidevamalt ka kirjutama. Mul on hea meel, et teid siia nii palju lugema satub! Ei peagi enam vaid päevikule kirjutama.

Enim loetud postitusteks sel aastal olid Etheli esimesed sõnadsünnipäevapidu mängutoaspavlova kookdeitimas ja pildistamas käimine. Samuti vaadati palju lastega läbiviidud tegevusi.

# Lõpetuseks võib veel välja tuua, et jõulutunnet on olnud sel aastal rohkem kui viimasel paaril. Kõik on kuidagi õige ja ilmselt lumi mängib siin ka suurt rolli. Selle aasta jõule nautisin tõesti kohe eriti.

Usun, et peamine sai mälestuseks kirja ja siinkohal võiks lõpetada. Eks neid pisiasju võib muidu loetlema jäädagi. Aasta esimest poolt mäletan helge ja rahulikuna, palju sai sõbrannadega kokku saadud, väljas käidud, kohvikutes istutud, vaba aega oli tagasi mõeldes nagu muda. Aasta teine pool, kogu see aeg, mis jääb peale suve, on kulgenud suuresti töisel lainel ja lennanud üheainsa nipsuga. Ja nõnda me siia aasta lõppu taas jõudnud olemegi…

HEAD VANA-AASTA LÕPPU KÕIGILE MEIE PERE POOLT!!!

8
Tuulerõugetes tips koos vanematega soovib kõigile mõnusat aasta ärasaatmist ja imelist uut!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s