Etheli 10. elukuu

10. kuuSättisin end arvuti taha, et siia mõned read Etheli järjekordse kuu täitumisest kirja panna, aga ei teagi millest alustada. Jälgin teda siin hetkel toimetamas ja mu peas on ainult üks küsimus: “Millal ta nii iseseisvaks juba sai???”. Muudkui käib, jutustab, katsub, võtab, viib, toob, teeb, toimetab, naerab, saadab mulle muige saatel eemalt rahuloleva pilgu ja genereerib oma mõtteid ja tegevusi lõbusalt edasi. Ta paistab oma lapse aruga nii teadlik olevat sellest, mida parasjagu teeb. Eks ole juba vanust ka muidugi ja peabki üha asjalikumaks muutuma, aga ma vist pole teda ammu niimoodi erapooletuna eemalt jälginud. Ikka mängime ja toimetame koos, jutustame ja laulame, räägime, mida parasjagu teeme ja mida järgmisena tegema hakkame. Pidevalt on ta mu tegevustesse kaasatud ja mina tema omadesse. Eks ole muidugi üksjagu seda aega ka, kui ta omaette mängib, sobrab oma mänguasjakastis, sorteerib esikus mütsi-kinda kasti või käib kappe-sahtleid lahti sikutamas (mu pesu sahtel on lemmik). Need on tegevused, mis teda üsna pikaks ajaks köidavad ja mulle natuke aega muudeks tegemisteks jätavad. Samal ajal peab ikkagi kõrv kikkis või pilk terav olema. Kui Indrek kodus on, siis saab ta issiga oma väikese inimese asju ajada ja mul on lootust väheke ka päris enda ajaks. Ühesõnaga, ma ju tegelikult kogu aeg ja iga päev näen, mida ta teeb ja mida oskab ning iga jumala päev ma rõõmustan tema olemasolu üle täpselt sellisena, nagu ta on, kuid sellegi poolest hetkeks rollist välja tulles ja lihtsalt eemalt v a a d a t e s… oli praegu kuidagi teistsugune tunne. Selline heldinud uhke tunne. Ja siis samas kogu selle “suure” iseseisvuse keskel on ta ikkagi alles üks pisike pidevat hellust, õrnust ja lähedust vajav tegelane, kes palju kaisus ja süles olla armastab. Kõik paistab tasakaalus olevat. Meie väike inimene.

Käisime eile arstil kontrollis ka. Kaalu on 10,2 kg, pikkust 77 cm ja mütsimõõduks 46 cm. Hambaid on kuuga juures üks ehk kokku kena 7.

10. kuud.2
Harjutab poosetamist. Ei saa ju mitte lõbus olla, kui sul on lilleõis…isegi, kui selle kõik kroonlehed on juba ära sikutatud 😀

Ämm andis hiljuti Ethelile portsu väga mõnusaid kõvade lehekülgedega lasteraamatuid, mida Etsule väga lapata meeldib. Näitab muudkui näpuga seal erinevatele piltidele ja mina siis öelgu talle, mis seal kõik on. Üldse on ta palju näpuga igale poole osutama hakanud. Tundub, et hetkel on aktiivne sõnavara omandamine käsil ja huvi selle vastu suur. Ise ta veel palju sõnu ei ütle (piirdub oma aitähhi, emme, anna ja muu pudikeelega), aga kui küsida, kus on lamp, pall, kass, kiik, kell, issi või emme, siis oskab näpu ja pilguga näidata küll. Vahepeal on naljakas, kuidas ta näpp püsti lakke vaatab ja ootab, et keegi talle “lamp” ütleks. Siis teeb seepeale rahuloleva näo pähe, justkui “tubli, issi, sa teadsidki, et see on lamp” ja läheb oma muude toimetustega edasi. Lisaks raamatute uurimisele kuulub hetkel Etsu igapäeva ka kiikumine, mis talle samuti väga meeldib. Kuna kiik on meil köögi juures, siis sätin tavaliselt kiikumise söögitegemise aega, siis saab kaks kärbest ühe hoobiga lõbusalt tehtud. Kui ta parasjagu ei kiigu, aga mina näiteks köögis süüa teen, siis on tal tulnud uus komme mu jalgu vahepeal kallistamas käia ja kui sõõm lähedust on jälle käes, siis edasi mängima minna. Üks selle kuu uus oskus on veel ka plaksutamine, mis talle hetkel palju lõbu pakub. No ja huultega puristamine.

IMG_3999
Kui lõbusad kiikumise kilked äkki üsna tasaseks jäid.

Nüüdseks on Ethel juba poolteist kuud iseseisvalt ringi tatsanud ja selles üsna vilunud. Ka jalanõudega astumine hakkab harjutamise tulemusena edenema, mis alguses tundus raske. Nüüd, kus talvekombekas on jope vastu vahetatud, on kogu see riietamise majandus välja minnes nii palju kergem ja ka Ethel ise näib õhema riietusega end paremini tundvat. Ilusate ilmadega oleme senisest rohkem välja ka jõudnud. Isegi selleaastane esimene grill väljas on tehtud ja esimesed turumaasikad ära maitstud. Palju oleme viimasel ajal oma lasteaiasõbrakestele ka külla sattunud.
oues

Ahjaa, ma oleksin peaaegu unustanud, et vahepeal tekkis Etsule huule rullimise komme ka. Ma mõtlen seda ülimega kurba nägu, mis on samas niii armas. Alguses tegi ta seda ikka asja pärast, aga mingist hetkest sai aru, et sellega on päris hea kõigi tähelepanu saada, kuna on ju võimatu, et keegi sellise näo peale ei reageeriks stiilis “ossanunnu, mis juhtus, tibukene, musi-kalli-pai-sülle”. Nii hakkaski ta omale täitsa suvalisel hetkel seda kurba kutsikanägu ette manama ja pilguga otsima, et keegi sellele reageeriks. Ise hakkas tähelepanu saades hoopis täiega itsitama ja nii see kordus mitu korda järjest. Kuigi öeldake, et alla aastased lapsed ei oska veel manipuleerida, siis no sinna alla ma selle ikkagi liigitaksin. Paar päeva olid sellised, kus ta IGA asja peale seda nägu tegi ja näiliselt maailma suurimat hädalist mängis, ehkki kõik hästi oli. Nii me otsustasime, et kuigi nunnumeeter on põhjas, siis mingit ekstra tähelepanu ta selle näoga enam meilt ei saa (ilma suu rullimiseta muidugi sai) ja nii lõpetas ta selle tegevuse üsna kiirelt ära.

moss
Väike nunnu mossitaja. Tegelikult uus avastatud oskus, mida jõudsalt rakendama asuti 😀

14. aprillil käisime Alberti ja Elvi pulmas. Etteruttavalt võin öelda, et see oli niii armas pulm! Etheli jaoks oli see juba teine pulmakülastus. Palju jõudnud oma lühikese ea kohta, ma ütleks. Ma olin tegelikult kuni pulmapäeva hommikuni kahtleval seisukohal, kas võtta Ethel üldse kaasa või jätta koju. Kuna pidu algas alles õhtupoolikul, siis oli ju teada, et lõpuni ta seal vastu kindlasti ei peaks, samas päris kõrvale teda kogu sellest üritusest jätta ka ei… raatsinud. Kutset saades oli meile veel rõhutatud, et lapsed on oodatud ja sinna on neid mitmeid tulemas. Nii saigi tehtud tagantjärele mõeldes väga õige otsus, et Ethel võtta kaasa pidu kaema ja väsimuse ilmnemisel ema talle järgi kutsuda. Tegemist oli praktiliselt vene pulmaga ja poolest pulmaisa jutust me aru ei saanud, aga sellegipoolest meile Indrekuga ikkagi ülivõrdes meeldis. Kõik oli nii pidulik, pingevaba, sõbralik, ELAV. Kui kusagil hakkas pihta mõni mäng või tegevus, siis sekundiga olid KÕIK laudade tagant püsti ja kaasa löömas. Eestlastele on kombeks ikka ennast kuidagi tagasi hoida, utsitamise saatel venima hakata või tegevustest kõrvale hiilida ja lihtsalt pealtvaatajaks jääda. Seal sellist asja ei näinud kordagi. Püüdsime siis meiegi oma eestlaste lauas mitte neile alla jääda ;). Ethel pidas ennast ka väga eeskujulikult üleval ja näis kogu seda melu nautivat. Tuju oli hea, nõksutas muusika peale puusi, lippas ringi, leppis kõikide nunnutajatega ja kui väsimusest süles lõpuks üsna rahulikuks jäi, siis oli selge, et aeg on tal koju minna ja emme-issi kahekesi pidutsema jätta, ihii. Vann, magamapanek, kõik oli läinud vanaemaga ladusalt ja öösel koju jõudes valitses täielik vaikus :). See oli ka esimene kord siiani, kui Ethel kellegi teisega ööunne jäi.

Albert ja Elvi
Palju õnne ja armastust noorpaarile ning meie tänud, et saime neist kaunitest hetkedest osa!

Lõpetuseks veel mõned pildid.

Menüü
Vend saatis meid välja sööma. Etsu piilus igaks juhuks, äkki menüü all on veel paremaid pakkumisi.
IMG_0133
Venna (onu) sünnipäeva tähistamas.
IMG_4472
Põhimõtteliselt sõimerühm ratastel. Vabu kohti veel rühmas on. Kes magab viimasena, magab… sõbra valvsa pilgu all. Japarto mullivahvli sain see päev lõpuks ära maitsta. Ah, see oli liiga hea.

IMG_1070

IMG_0121
Juunikate kokkutulekul rallimas. Sellest teen vist eraldi postituse varsti.

Nii me siin driftime aina kevade ja soojemate ilmade poole. Tahaks juba suvele tervituseks lehvitada. Ethel juba natuke oskab käega lehvitades tsau tsau teha. Naljakas mõelda, et varsti on see muhe tegelane juba terve aastakese meie seltsis olnud. Kool juba paistab pmst.

Click and Grow: algus tehtud

Olen mitmel korral hakanud kodus aknalaual maitsetaimi kasvatama, et saaks miskit värsket sealt toidu sisse näpistada, aga tuleb tõdeda, et pole vahet kas talvel või suvel, meie köögipoolsel aknalaual on selliseks tegevuseks ikkagi liiga vähe valgust. Basiiliku sain ükskord isegi üsna vohama, aga üldiselt on muud maitsetaimed jäänud vähese valguse tulemusena nirud, veninud välja, vahepeal olen unustan kasta või on lihtsalt kass seal kaevamas käinud ja kogu mu töö ära retsinud. Suvel saab küll suvilast kõiksugu head ja paremat ning muul ajal vajalikke maitsetaimi poest või turult, aga sellegipoolest olen ma tükk aega jälginud eestlaste poolt väljamõeldud ja juba ka mujal maailmas laineid löövate Click and Grow nutiaedade reklaame, lugenud arvustusi ja loonud omale ettekujutuse, et sellega peaks taimede kasvatamine olema igasugustes tingimustes suhteliselt lollikindel. Olin ilmselt rohkem kui korra kodus maininud, et võiks mul ka selline olla ja nõnda see nutiaed mulle sünnipäevakingina koju saabuski. Eks proovime siis ise järele.

Kui kuller paki meile uksetaha tõi, siis oli see mu ettekujutusest isegi suurem. Poes olin oma silmaga näinud kolmetaimelisi komplekte, netis sirvinud uuemat versiooni, mis mahutab kasvatamiseks 9 taime. Minu omaks sai suurem, st 9 taimega komplekt. Stardikomplektiga oli kaasas basiilik, lehtsalat ja kirsstomat. Igas pakis kolm seemnetega mullakapslit, mille pinnases peaksid olemas olema kõik vajalikud toitained vastava taime kasvamiseks. Kui vaadata reklaame, siis tundub saagikus liiga kiire ja hea, et mitte sisaldada mingit kräppi või olla GMO, aga väidetavalt on kogu kasvatus ikkagi pestitsiidide ja taimehormoonide vaba.
ClickandGrow1

Võtsin kaadervärgi karbist välja, panin topsikud paika, LED- lambi osa külge ja juhtme seina. Kapslitest panin esialgu kasvama 3 tomatit, 2 basiilikut ja 2 salatit. Kaks auku jätsin tühjaks, kuna tahaks sinna hoopis kas maasikat või midagi muud põnevat veel lisaks kasvama panna. Kapslid on pakendist välja võttes täiesti purukuivad. Neid vaadates tekkis küsimus, et kas seemned peavadki kõikidel mullapinnal olema või peaksin ma need sisse torkama, aga jätsin esialgu nii, nagu olid. Kui olin kapslid ka nutiaeda pannud ja väikesed kuplid peale sättinud, siis jäi üle veel vaid vastavasse auku vett valada. Seda läks sinna ikka ohtralt – 4 liitrit. Nutiaed peaks sealt ise võtma pidevalt sobivas koguses niiskust ja nii on kõigi eelduste kohaselt kastmisega tükiks ajaks mureta. Lambid on sellel värgendusel ikka päris eredad ja reguleeritud 16-tunnise tsüklina – 16h põlevad ja 8h kustus. Mõne ajaga olidki kuivad mullakapslid end vett täis imenud ja kohevaks paisunud. Vaatame, mis edasi saama hakkab…
ClickandGrow1..1IMG_4292 (2)