9 kuud Etheli seltsis

Polegi tükk aega siia kirjutama jõudnud. Kuidagi palju tegemist on olnud ja vahepeal oli Sipsik esimest korda mõned päevad haiguse tõttu päris korralikult rivist väljas ja seetõttu hästi kaisukas ka. Aga üks mis kindel, meie väike präänik on saanud juba 9-kuuseks. See on teist samapalju, kui teda enne sündi oma südame all kanda sain (L).
IMG_3597

IMG_3674
Lihtne, aga maitsev šokolaadikook.

Kolmapäeval käisime kontrollis ja saime teada, et Sipsik on nüüdseks 76cm pikkune ja kaalub 9700g. Hambaid on suus 6 – üleval 4 ja all 2. Pea kümnekilone väike nupsik on endale vapralt jala alla võtnud ja kõnnib nüüd naistepäevast saati päris ise. Vahepeal lõbustabki ta ennast lihtsalt ühest toast teise ja teisest kolmandasse tatsamisega, olles ise nii keskendunud ja rahulolev. Seda oli tegelikult alguses täitsa naljakas jälgida, kuna vahepeal meenutas ta ühte pisikest ootamatult väljailmuvat zombit, kes jalad harkis ja käed ees kõndides tasakaalu püüdis hoida. Enamasti ta veel jutustab ja podiseb ka samal ajal ja see annab kogu sellele zombindusele veel vunki juurde. Praeguseks on ta kõnnak juba tükkmaad kindlamaks muutunud. Tihti on ta teepealt midagi pihku haaranud ja nii leiavad asjad sageli omale uue asukoha. Kui mingi asi juhtub omalt kohalt kadunud olema, siis võib see oskusliku transportimise tulemusena olla kus iganes. Näiteks oli meil vahepeal telekapult 3 päeva kadunud ja seda andis ikka otsida. Meil on siiski enamus olulisi asju Etsu käeulatusest ära pandud ja muude asjadega võib ta üldiselt vabalt toimetada. Paar sõna on ka Ethel kasutusele võtnud – aitäh ja emme. Kasutab ta neid üsna tihti, iseasi kui mõtestatud nende tähendus talle on, aga uhke on kuulata küll.
IMG_3635 (2)

Perearst ütles, et tema juures polegi käinud ühtegi last, kes nii varakult kõndima oleks hakanud. Kõrvalt kabinetist korraks läbi tulnud arst ütles ka Etsu vanust kuuldes, et tema noorim on olnud vist 9-kuune. Arst varases kõndimises midagi halba ei näinud, kuna kõndima hakkas ta omast valmisolekust. Pole me kasutanud ei käimistooli, hüppekiiku ega mingeid muid last püstisesse asendisse sundivaid vahendeid. Saime kiita, et samm on ilus, oskab ennast ise püsti ajada, kükki lasta ja ka kukkuma hakates ohutult pepule potsatada või käed ette panna. Kui muidu roomas ta seina või mõne mööbli juurde, et selle abil ennast püsti aidata ja sealt edasi kõndima minna, siis viimased päevad saab ta ka ilma toeta maast ise püsti. Etsu rullib natuke kõndides veel oma varbaid, aga see tuleneb tema veel natuke kehvast tasakaalust ja peaks arsti sõnul paari kuuga ära kaduma. Rauasisalduse kontrollimiseks võeti Ethelil näpust vereanalüüs ja kuna ta hiljuti tõbine oli, siis vaadati ühtlasi põletikunäitajad ka üle. Minu üllatuseks läks verevõtmine vapralt ilma nututa ja hoopis õega lobisemise saatel. Õnneks olid kõik näitajad korras.

img 9
Ühe lapse mitu nägu

Mainisin enne, et kodu on meil üsna lapsesõbralikuks tehtud ja ohtlikud-keelatud asjad käeulatusest ära pandud, et ta vabalt ringi toimetada saaks. Üks neist vähestest kohtadest, kuhu Etsu siiski minna ei tohi, on Indreku lauaalune. Aga justnimelt sinna teda tõmbab, kuna seal on väikesed tulukesed ja suur kõlar, mille juhtmeid ta välja tõmbamas ja lutsutamas tahaks käia. Teadupärast pole see just kõige ohutum tegevus ja seepärast me teda sinna ei luba. Kui teda sealt ära tõstma hakata, siis varem oli tal sellest üsna ükskõik, läks ja toimetas mujal edasi. Nüüd aga oskab juba iseloomu näidata ja tõstma hakates laseb ennast makaroniks ja hakkab kisama, et oma seisukohta ikka võimalikult selgelt välja näidata. Natuke pättust oskab juba ka teha. Näiteks käib ta vaikselt oma väikeste sõrmekestega tapeeti seinalt ära nokkimas (ja söömas) ja keelamise peale manab oma näole kõige armsama võimaliku naeratuse. Keela siis sellist nunnut, eksole. WC hari on ka asi, mis teda nagu magnet enda poole tõmbab, ei tea mis teema lastel nendega on. Ma räägin, nad on oma tempude poolest kassiga täpselt samas paadis.

IMG_3547
Reede varahommikul saatsime issi Pakri poolsaarele 30-kilomeetrisele scoutsrännakule, mis sai läbitud ajaga 4.47.
IMG_3500
9-12kuuste laste võimlemises. Sealsed harjutused olid enamuses istuvatele ja roomavatele lastele, aga Etsu kibeles muudkui püsti, mis tegi asja vähe keerulisemaks. Õnneks treener on hästi asjalik ja pakkus ka alternatiivseid harjutusi välja. Igatahes tundub, et Ethel naudib igasugu vaheldust kodustele mänguasjadele ja tegemistele. Lõbus ja tegus on ta küll.

Pesumasinast riiete kuivamapanekul on Ets alati platsis. Võtab positsiooni sisse pesuresti all ja hakkab sealt siis järjest pesu alla sikutama. Mina jõuan viis asja kuivama panna, tema selle ajaga ühe-kaks alla tõmmata. Seni, kuni mina temast kiirem olen, on kõik okei – varem või hiljem saab kogu pesu kuivama, aga kui kiiruse vahekord peaks muutuma, vot siis läheks jamaks. Lihtsam (ja kiirem) oleks ta ju selleks ajaks eemale saata, aga ma pooldan ikkagi pigem seda, et laps oleks erinevatesse tegevustesse kaasatud, eriti kui ta ise selle vastu huvi üles näitab. Nii õpib ta ka ise asjadele kätt külge panema ja tulevikus erinevates töödes kaasa lööma. Loodetavasti on mul varsti väike abiline omast käest võtta.

IMG_3127
Lihtsalt niisama õue jalutama oleme me viimasel ajal võrdlemisi vähe jõudnud, sest alati leiab ju mingi vabanduse – liiga külm, liiga hilja, üksi ei viitsi, kodus on asju teha jne jne, aga õnneks on kamraade, kes sind toast välja tirivad ja pärast väljas käimist on ikka siga hea tunne küll. Ükspäev oli meie koosseis näiteks selline.

Vahepeal jõudis ämm ilusa vanuseni ja tähistas oma juubelit Padise mõisas. Jällegi hästi mõnus vaheldus argipäevale ja suurepärane põhjus end üles lüüa. Pidu oli igati õnnestunud ja sünnipäevalaps säravalt kaunis. Loodetavasti jagub seda õnne nüüd vähemalt teist samakauaks veel! Ethel pidas ka suure peo kenasti vastu ja käis isegi vahepeal tantsuplatsi vallutamas. Natuke pilte ka.PadisePadise 2.

Venis nüüd päris pikale selle postituse kirjutamine ja kõike ei saanudki kirja, mis plaanis oli, aga mis sa teed, kui üks, teine ja kolmas asi ette tulevad. Eks poetan need väljajäänud mõtted siis tulevastesse postitustesse. Seda ei saa ma siiski kirjutamata jätta, kui palju rõõmu ja armastust üks laps oma vanematele toob. See tunne on lihtsalt nii nii ütlemata suur, nagu oleks seda koguni raske enda sisse ära mahutada. Aga ta mahub!

Olge terved ja rõõmsad!

IMG_3574 (2)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s