Oh, lebooooo

Teate, kui kaua Indrek on peale käinud, et me omale kott-toolid koju sebiksime??? Ei tea? Ma ka ei tea, aga ikka tükk aega on ta neid juba soovinud. Rääkisin emale augu pähe, et kingime Indrekule sõbrapäevaks ja nii ta nende nikerdamise enda peale võttiski. Oh seda ema ja tema nobedaid näppe.

Emal olid kott-toolid juba välja lõigatud ja õmblemisega alustatud. Mina käisin esmaspäeval laost seda kraami ostmas, mis kottidesse täiteks käib. Tegemist on EPS graanulitega ehk pehmed vahtpolüstüreeni kuulikesed. Kumbagi kotti läks ~200 liitrit. See täitmine oli ka omaette kunst ja kui me poleks Andralt enne õpetussõnu saanud, siis oleks tõenäoliselt meil kogu elamine olnud pärast lendlevaid elektrit täis penokuulikesi täis. Et seda vältida meisterdasime paberist suure tuutu ja teipisime hoolega kotisuu külge kinni. Siis jäi üle vaid vaikselt puru sisse valada ja palvetada, et need kõik mingi viperuse läbi meil mööda elamist laiali ei läheks, kuna juba mõnda peotäit, mis alguses maha jooksis, oli päris nigel üles noppida. Esimese koti täitmine oli vähe keerukam, olime lausa kolmekesi seal kallal, aga teine läks juba päris ludinal. Kui kraam sees, siis lukk kinni ja valmis!!!
kottTegelikult tuleb nendele kottidele veel teine katteriie peale. Seda selleks, et katet on lihtsam vajadusel pesta, kott on tugevam ja eelkõige seepärast, et kui Ethel peaks praegu selle luku avastama, siis oleks johhaidii. Katte lukk jääb aga teise kohta, kui sisemine lukk ja nii on kotisisu avastamine ehk keerulisem. Aga kasutada saab juba praegugi ja no nii mõnusad on. Nagunii toimub lapsega enamus tegevustest põrandal, nüüd saab vähemalt mugavalt maadligi aeleda. Ethel proovis esimesena ära ja kiitis heaks.
IMG_2197
Kott2

Kottide täitmise vahele sai mõnusalt vastlakukleid nositud. Esimest korda läksin seda teed, et küpsetasin kuklid päris ise. Mulle on alati miskipärast pärmitaigna valmistamine hirmus tundunud, aga polegi selles midagi hullu. Kuklid kärasid küll ja kandik sai üsna kiirelt tühjaks. Õue kelgutama me ei jõudnud, aga see-eest saime oma uutel kott-toolidel liugu lasta.
VastladIMG_2179

Eile käisid meil Airet ja pisike Gerit külas. Kuna need pildid on nii vahvad, siis ei saa neid siia lisamata jätta. Kvaliteet on nagu ta on, aga mõte loeb ja mälestuseks toredad. Ethel oli nii asjalik pisikest uurides ja Gerit on lihtsalt niiiii tilluke ja armas. Ei saa ikka heietamata jätta, et laste pealt näeb eriti häsiti, kuidas aeg lendab.
IMG_2245IMG_2246IMG_2252
IMG_2231

Päeval lasi keegi uksekella ja lillekuller oli kimbu ja kommikarbiga ukse taga. Ma pidin südari saama. Õigus, sõbrapäev ju. Üllatus missugune! Kui Indrek õhtul töölt koju jõudis, siis sõime pastat ja kooki ja läinud see päev jälle oligi. Tore ja vaheldusrikas nädal on olnud. Loodan, et jätkub samas vaimus. Sama soovin kõigile teile, mu sõbrad! Ilmad on ka pikalt nii ilusad lumised püsinud ja kui veel päike ka ennast näidata raatsib, siis on tunne 5+.

IMG_2297

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s