8. elukuu on täitunud!

Meie kaheksakuune tütarlaps. Tegime mõne tähtsa päeva klõpsu ka 🙂IMG_9688 (2)

IMG_9670 (2)
Pilti tegime seekord hoopis vanaemale sünnipäevaks tehtud tordiga. Kaks ühes. Õhtul läksime külla.

IMG_9686 (2)

Etheli vanusele on märkamatult üks elukuu jälle juurde tiksunud ja kuu (või päikese) jagu on temast meile taas kirjeldamatut rõõmu olnud. Ilunumbreid sel korral ei tea, alles märtsi teises pooles lähme mõõtma ja kaaluma, aga mis neist numbritest nii väga ikka. Nagu iga eelnev on ka see kuu olnud Ethelile korralik avastamise ja arenemise aeg. Uudishimu ja avastamisrõõm on piigal suur. Iga uus asi köidab tähelepanu, vajab ülevaatamist, maitsmist ja katsumist. Helide ja muusika suhtes olen märganud Etsu suurenenud huvi. Muusikaringis kuulas pillimängu suu ammuli ja püüdis ka ise oskuste piires pillidega kaasa kolistada. Kodus muusikat kuulates võtab neiul tihti põlve tatsuma ja esimeste klaveriklimberdustega on ka tädi seltsis käsi valgeks saadud. Meie kodu välisukse hääl on ka tuttavaks saanud ja kui kuuleb veel issi hüütud “tsaud” ka esikust, siis on pliks kohe elevust täis ja tahab asja uurima minna. Kõrv on pidevalt teritatud ja hääled kutsuvad tegutsema.
Etsu klaver

Söömise asjus oleme kuuga märkimisväärseid edusamme teinud ja tundub, et hakkab asja saama. Mitmed uued maitsed on ära proovitud ja kõige lemmikumad on need, mida annab ise oma käega suhu pista. Nii ma olengi tal pehmemaid tahkeid asju ise süüa lasknud ja kui tal endal midagi söödavat peos on, siis läheb lusikaga püreede söötmine ka meil üsna ladusalt. Õnneks sööb Ethel kõike, mida siiani pakkunud oleme ja kahepeale saab pliks täitsa arvestatava koguse ühe toidukorra ajal söödud (ma loodan). Liha ja kõik liha sisaldavad püreed lähevad hetkel eriti isukalt. Kui kõht on täis söödud, siis hakkab vaikselt söögitoolis trikitamine pihta. Viskab suure kaarega mingi asja maha ja siis piilub itsitades üle söögitooli ääre, et kuhu see kukkus, mis häälega kukkus ja vehib siis käega, et keegi võiks selle jälle talle uuesti viskamiseks üles tõsta. Ja nii see mäng kordub umbes sada korda. Pullitüdruk. Ahjaa, kõrrega joomine sai ka selgeks!

IMG_2125 (2)
Pistab banaanipannkooki (pool banaani ja üks munakollane)

Mis hammastesse puutub, siis kahele alumisele on vahepeal üles lisandunud kolmas (1.02). Huvitaval kombel mitte keskele, vaid hoopis üks kihvake. Kui esimesed kaks hammast tulid üsna märkamatult, siis kolmas tekitas valu ja selle lõikumisele eelnev öö oli päris karm. Tundsin esimest korda, mis on magamata ja 15 minuti kaupa tukkudes veedetud öö. Indreku saatsin keset ööd elutuppa diivanile magama, kuna üks magamata inimene on ikka parem kui kaks ja temal tuli hommikul tööle minna. Järgneva osa ööst magas Ethel mul kõhul, nii sain ise ka vähe pikemaks ajaks kui 15 minutit silma looja lasta. Hommikuks oli küll tunne, nagu oleksin öösel rongi alla jäänud ja sokutaks Etheli üle ukse kasvõi naabrimehele, peaasi et naaatukenegi magada saaks. Aga hommikukohv päästis päeva ja Ethel ei pidanudki võõraste onudega tegemist tegema. Järgmise hambani.

Hommik
Ethelile piisas (erinevalt minust) vaid ühest ringutusest, et päev pärast sellist ööd rõõmsalt käima tõmmata.

Veebruari alguses ostsime Ethelile pissipoti ja alustasime vaikselt potilkäimise harjutamisega. Sai laulev pott valitud (muusika hakkab mängima, kui piss potis), et ikka lahe oleks, mis etteruttavalt öeldes osutus täielikuks kräpiks. Esimese pissimise peale hakkas pott laulma ja enam vait ei jäänudki. Kuivatasin neid andureid ja isegi föönitasin korra, et äkki niiskus läks vahele, aga ei midagi. Võtsin selle süsteemi seal poti all lahti ja panin uuesti kokku ja… mingiks ajaks jäi vait. Ja siis hakkas täiesti suvalistel aegadel lakkamatult mängima ja lõpuks see viis kummitas mul 24/7 peas ja ajas hulluks. Võtsin siis uuesti poti alt lahti ja “remontisin” kuumaliimiga ära. Volaa, kõik hakkas toimima, nagu vaja – piss potis siis laulab, välja kallad jääb vait. Mingi nädalakese toimis, siis oli muusikaga kõik. Rohkem ei viitsinud sellega mässata ka ja polegi seda laulukest vaja. Aga kui nüüd potitamise alguse juurde tagasi tulla, siis esimesel õhtul potile pannes ei teinud ta sinna midagi, istus lihtsalt ja lasi siis jalga. Proovisin veel paar korda, aga ei miskit. Järgmisel hommikul panin ta kohe peale ärkamist potile, mänguasjad kõrvale ja ütlesin piss-piss. Nii saigi pott esimest korda sisse õnnistatud. Rõõmustasime koos, kiitsin teda ja näitasin pissi potis, et mingi seos tekiks. Nii panin teda iga paari tunni tagant potile ja täitsa mitmel korral asi õnnestus. Nüüdseks, kui Ethel seda kunsti 3 nädalat harjutanud on, oleme jõudnud sinnamaale, et kõik kakamised teeb ta hetkel potti ja suurema osa pissidest ka. Paaril korral on mähe päeva jooksul täitsa kuivaks ka jäänud, aga üldiselt me sellist täiuslikkust veel taga ei ajagi. Tasa ja targu. Mähkmekulu on igal juhul kordades vähenenud ja mähkmeprügikast ei aja enam nii tihti üle. Potile panen teda praegu lihtsalt tunde järgi, enamasti peale magamisi ja söömisi. Üldiselt talle see potitamise värk praegu veel istub ja sai vist õigel hetkel alustatud, kuna klikk potiga käis tal päris kiiresti ära. Kahel korral on külas suurel potil ka käinud. Eks muidugi selleni, kuni ta ükskord ise potil käima hakkab, läheb veel palju-palju aega ja mingil hetkel võib üldse potistreik tekkida, aga kuniks ei proovi ja harjuta ei saa ka teada, kas õnnestub.
IMG_2134 (2)

Liikumise poolest on Ethel jätkuvalt väike aktiivne putukas. Ajab ennast kõige najale püsti ja liigub mööda neid vudinal edasi, kuhu tal parasjagu tarvis on. Nüüd praktiseerib juba mõneks hetkeks käte lahtilaskmist ja ise seismist. Tihti lõpeb see pepuli potsatamisega, aga ise on ta suhteliselt rahul. Küllap siis on see harjutamiseks vajalik. Paar esimest iseseisvat sammu võib vist ka tehtuks viimaste päevade seisuga lugeda. Kiiremad otsad tehakse endiselt käputades.
IMG_2372 (2)

Mängimiseks on lemmikud kõik mittemängimiseks mõeldud asjad – lusikad, kulbid, paelad, nöörid, klaviatuur, kõik totsikud-potsikud, pudelid, pastakad, karbid… no kõik-kõik, mis kätte õnnestub saada. Eriti lemmikud oleksid muidugi need, mis käest ära  kohe korjatakse või kätte ei antagi. Palju veedab pliks aega ka oma mänguasjakastist asju välja loopides. Väikesed sõbrad on muidugi  samuti väga lemmikud.
Ethel ja Robert

Telekas on paar reklaami, mis taustal mängides hetkel jäägitult Etsu tähelepanu köidavad. Üks sellistest on Felixi ketšupi reklaam ja teine draakoni kommide oma. Kui need algavad, siis jätab Etsu kogu käesoleva tegevuse pooleli, pöörab silmad telekasse ja lihtsalt naerab. Midagi köitvat nendes igaljuhul on. Näide eilsest Felixi reklaamist:
Felix

Seadsime vahepeal sammud külla ka. Merilyn tegi klõpse ja mõnus lobisemise õhtu oli. Ma vaatan, et on ikka üks armas kraade nendel piltidel :D.
valdeku_74valdeku_62valdeku_69valdeku_67valdeku_73valdeku_86

Selleks korraks kogu lugu. Tsaupakaa!

Oh, lebooooo

Teate, kui kaua Indrek on peale käinud, et me omale kott-toolid koju sebiksime??? Ei tea? Ma ka ei tea, aga ikka tükk aega on ta neid juba soovinud. Rääkisin emale augu pähe, et kingime Indrekule sõbrapäevaks ja nii ta nende nikerdamise enda peale võttiski. Oh seda ema ja tema nobedaid näppe.

Emal olid kott-toolid juba välja lõigatud ja õmblemisega alustatud. Mina käisin esmaspäeval laost seda kraami ostmas, mis kottidesse täiteks käib. Tegemist on EPS graanulitega ehk pehmed vahtpolüstüreeni kuulikesed. Kumbagi kotti läks ~200 liitrit. See täitmine oli ka omaette kunst ja kui me poleks Andralt enne õpetussõnu saanud, siis oleks tõenäoliselt meil kogu elamine olnud pärast lendlevaid elektrit täis penokuulikesi täis. Et seda vältida meisterdasime paberist suure tuutu ja teipisime hoolega kotisuu külge kinni. Siis jäi üle vaid vaikselt puru sisse valada ja palvetada, et need kõik mingi viperuse läbi meil mööda elamist laiali ei läheks, kuna juba mõnda peotäit, mis alguses maha jooksis, oli päris nigel üles noppida. Esimese koti täitmine oli vähe keerukam, olime lausa kolmekesi seal kallal, aga teine läks juba päris ludinal. Kui kraam sees, siis lukk kinni ja valmis!!!
kottTegelikult tuleb nendele kottidele veel teine katteriie peale. Seda selleks, et katet on lihtsam vajadusel pesta, kott on tugevam ja eelkõige seepärast, et kui Ethel peaks praegu selle luku avastama, siis oleks johhaidii. Katte lukk jääb aga teise kohta, kui sisemine lukk ja nii on kotisisu avastamine ehk keerulisem. Aga kasutada saab juba praegugi ja no nii mõnusad on. Nagunii toimub lapsega enamus tegevustest põrandal, nüüd saab vähemalt mugavalt maadligi aeleda. Ethel proovis esimesena ära ja kiitis heaks.
IMG_2197
Kott2

Kottide täitmise vahele sai mõnusalt vastlakukleid nositud. Esimest korda läksin seda teed, et küpsetasin kuklid päris ise. Mulle on alati miskipärast pärmitaigna valmistamine hirmus tundunud, aga polegi selles midagi hullu. Kuklid kärasid küll ja kandik sai üsna kiirelt tühjaks. Õue kelgutama me ei jõudnud, aga see-eest saime oma uutel kott-toolidel liugu lasta.
VastladIMG_2179

Eile käisid meil Airet ja pisike Gerit külas. Kuna need pildid on nii vahvad, siis ei saa neid siia lisamata jätta. Kvaliteet on nagu ta on, aga mõte loeb ja mälestuseks toredad. Ethel oli nii asjalik pisikest uurides ja Gerit on lihtsalt niiiii tilluke ja armas. Ei saa ikka heietamata jätta, et laste pealt näeb eriti häsiti, kuidas aeg lendab.
IMG_2245IMG_2246IMG_2252
IMG_2231

Päeval lasi keegi uksekella ja lillekuller oli kimbu ja kommikarbiga ukse taga. Ma pidin südari saama. Õigus, sõbrapäev ju. Üllatus missugune! Kui Indrek õhtul töölt koju jõudis, siis sõime pastat ja kooki ja läinud see päev jälle oligi. Tore ja vaheldusrikas nädal on olnud. Loodan, et jätkub samas vaimus. Sama soovin kõigile teile, mu sõbrad! Ilmad on ka pikalt nii ilusad lumised püsinud ja kui veel päike ka ennast näidata raatsib, siis on tunne 5+.

IMG_2297

Sõbrakesed Lotte kohvikus

Laupäeval leidsime end jälle Lotte kohvikust. Hästi mugav koht, kuhu lastega sööma minna ja tundub, et populaarne ka, kuna pole vahet, mis aeg ma sinna sattunud olen, on rahvast alati omajagu olnud. Toidud on seal maitsvad, laste mänguala suur, olemas on mähkimis- ja imetamistuba ning seda Lotte leiutajateküla temaatikat on minu meelest ka päris hästi tabatud. Nii me kolm väikest sõpra seal jälle kokku saidki. Mida aeg edasi, seda vahvam on neil üheskoos toimetada ja aastane vanusevahe muutub aina tühisemaks. Me 3 armast asjapulka. Aga ega siin pikka juttu polegi, tahtsin lihtsalt pilte jagada.

Lotte kohvikLotte kohvik 1IMG_9422.2IMG_9437Lotte kohvik 2IMG_9442Lotte kohvik 3