Pool aastat meie seas

Palju õnne pisike tirts! Eile oli jälle põhjust kringlit küpsetada. Pool aastat läinud nagu niuhti ja pool veel minna, et esimene eluaasta täis veereks. Kui see teine pool sama kiirelt läheb, kui esimene, siis on Etheli 1. sünnipäev sama hästi kui käes.

6.19
Pildistamine läheb aina raskemaks, kuna ta ei püsi enam paigal 😀

Oleme selle kuuga taas mitu uut oskust ära õppinud. Kui viienda elukuu postituses mainisin, kuidas Ethel juba ringi ukerdab (just nimelt ukerdas, kuna roomamiseks seda päris nimetada ei saanud, aga mingit oma tehnikat kasutades sai ta vaikselt edasi küll), siis üleeilsest on ta täiesti mobiilne. Paari nädala eest hakkas ta korralikult roomama, aga sellel ta pikalt ei peatunud ja läks juba üle käputamisele. Siis nädalakese liikus mingi oma tehnikaga, kus paar tõmmet oli roomates (kõhuli) ja paar sammu käpuli ja siis viskas jälle kõhu maha ja läks roomates edasi. Aga nagu juba mainitud, siis kaks päeva enne 6-kuuseks saamist otsustas tema täitsa liikuvaks hakata ja vudib käpuli juba täitsa arvestatava kiirusega ühest kohast teise ja nüüd juba ka ühest toast teise. Enamasti võtab ta suuna madalamate riiulite poole, kust midagi huvitavat välja kannataks sikutada või roomab minu või Indreku poole. Kass on muidugi ka endiselt põnev. Ja nagu roomamisest veel vähe oleks, siis üritab ta ennast madalamate esemete najal püsti upitada ja mõned korrad on see ka õnnestunud. Kuhu tal küll kiire on?

Nüüd siis tõeline elu alles algab. Kodu tuleks uue pilguga üle vaadata ja “läbi roomata”, et kõik lapse haardeulatusse jääv ikka turvaline oleks. Osad asjad tuleb ilmselt kõrgemale tõsta, osa ära panna. Mõne aja eest käisid meil aastased kaksikud külas (katsikul või nii) ja lootsin, et nad teevad eeltöö ära, aga nad olid vist liiga viksid ja viisakad külas, kuna midagi erilist neile pihku ei jäänudki :D. Lemmikud olid ikka toidunõud ja söögiriistad laual.

6.17

Sõbrakesed tõid Ethelile kingituseks tohutult armsa pildiraami ja väga asjaliku autopeegli, millega on hea tagaistmel seljaga sõidu suunas istuval lapsel sõidu ajal silma peal hoida, ilma et peaks ohtlikult ise keerutama hakkama. Ethel on peale selle peegli kasutuselevõttu autos kuidagi eriti rahulik. Uurib ise ka huviga peeglit ja näeb sealt ka autojuhti.

Esimesed 5 kuud on neiu maganud nagu viieline. Ei ühtki magamata ööd minu jaoks (ma loodan, et mu mälu pole trikke teinud ja mõnda kehvemat ööd ära unustanud). On ärganud alati vaid korra-paar söömiseks ja edasi maganud. Nüüd vahepeal aga tundus, et elu on nii põnevaks läinud, et päeval pole aega piisavalt palju süüa. Iga krõbin ja krabin söögi ajal äratas huvi ja oli vaja kohe välja selgitada, et mis kuskil toimub ja söömine oli teisejärguline. Vist seetõttu hakkas ta oma ööpäeva normi öösel tasa sööma. Nüüd on õnneks asi jälle endine (loodetavasti) ja viimased ööd on pikalt rahulikult maganud. Kusagil 4-7 vahel roomab ise oma voodist mulle kaissu, sööb ja magab edasi umbes poole kümneni. 

Ethel peab end ilmselt piisavalt suureks neiuks, et lutipudelist piima juua. Varem isegi jõi vajadusel, kui tahtsin kusagil ära käia, aga nüüd ajavad igasugused pudelid teda vihaseks. Nii sõigi ta vahepeal piima lusikaga, aga nüüd selle variandi sobivus oleneb ka tujust. Aga siiani oleme hakkama saanud ja vajalikud käimised käidud. Üldiselt ta tühja kõhu pärast teiste käes ei jorise, kui piisavalt tegevust pakutakse.

Vahepeal kutsuti meid lasteaia rühma jõulupidu vaatama ja Ethel sai oma esimese etenduse vaatamise kogemuse. Igasugu muusika, laulud ja liikumine talle väga meeldivad ja õnneks pidas etenduse aja ennast viisakalt üleval. Hästi tore oli taas oma rühma tublisid ja asjalikke lapsi näha. Nad on nii vahvad ja endiselt nagu päris omad!

Üks saavutus on meil veel. 14. detsembril tõusis Ethel esimest korda ise istuma ja on seda paar üksikut korda veel teinud. Nõuab veel korralikku harjutamist, aga küllap siis varsti on see aeg meil ka käes.  Hääleaparaat on ka volüümi kõvasti juurde saanud ja kilkamised on kohati päris kõrvulukustavad. Lalisevat jutuvadinat on endiselt palju.

Vaatan, mis ma vaatan, aga täitsa asjalik vahva isetoimetav tegelane on meil siin kodus juba. See tunne, mis rõõmust hinge täidab on nii kirjeldamatult suur mu sees.

DSC_1466

Teile kõigile soovime imelisi jõulupühi pere ja lähedaste seltsis!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s