Lapsed kinos ja beebide kokkutulekust

Pole pikalt siia kirjutama jõudnud, aga see-eest oleme vahepeal palju teinud ja näinud. Lisaks paljule muule käisime vahepeal jõulupilte tegemas, jälle spaas, beebikinos, kohvikus, Indrekuga kinos Star wars’i vaatamas ja juunibeebide kokkutulekul. Paar päeva käisin tööl ja jõudsin kahele, tegelikult kolmele (töö)jõulupeole. Eile oli Ethelil võimlemas ka veel väike jõulukas. Lisaks olen ikka õnneks trenni ka jõudnud ja siis kogu see muu igapäevaelu sinna kõrvale.

Teen siis otsa mõne sündmusega lahti ja kui hästi läheb, siis kirjutan ülejäänust ka ehk peagi. Alustan beebikinost ja beebide kokkutulekust.

Käisin mina siis esimest korda ära seal palju räägitud “emme ja beebi kinopäeval” Apollos. Kord kuus korraldatakse kinoseansse, kuhu võid oma kõige väiksemad ja suuremad lapsed kaasa võtta ja mõnusalt filmi vaadata. Enne kino tutvustati veel mõningaid beebitooteid, jagati testreid ning ringi müttas jõuluvana, kes mandariine ja piparkooke jagas. Jõuluvana sattus juhuslikult sama olema, kes tööjõulupeol paar nädalat varem ja saatis asutusele muhedalt terviseid. Muidu on kino nagu kino ikka, aga kõik on väikeste lastega, saal päris kottpimedaks ei lähe ja ümberringi on lakkamatu laste(ga) sagimine ja jutustamine garanteeritud. Ega see kedagi häirigi, kuna sellega ollakse kinno minnes arvestanud. Istekohti müüakse ka üle ühe, et oleks mõnusalt ruumi lapse jaoks ja kõik ei oleks päris üksteisel seljas. Saali ees olid maas tekid ja mänguasjad, et ringi siblivatel lastel tegevust oleks.

6.13

Ma vist sattusin heal ajal minema. Ethel on täpselt sellises vanuses, et jalgu all veel pole ja süles kõlbab paigal olla küll. Sõi ja magas terve filmi mul süles lihtsalt maha. Nii kannatab täitsa filmi vaadata küll. Aga film ise sattus nii igav ja monotoonne olema, et huvitavam oli teiste sagimist jälgida ja meiega koos olnud sugulastega suhelda. Võibolla oli asi laste sagimises, aga mitte ei haaranud see film end jälgima. Paljud lahkusid juba poole filmi pealt. Teisi jälgides tundus, et see ongi pigem üks lastega sõbrantside kokkusaamise koht, kuna lobiseti pigem omavahel ja kuidas sa jälgid seda filmi, kui oma ringi pageval lapsel pidevalt silma peal pead hoidma ja vajadusel 150 korda järgi jooksma. Ma ise arvan, et edaspidi jään pigem ikka sinna mehe ja sõpradega kinos käimise liistude juurde, kuna niisama lastega chillida saab mujal ja mõnusamalt ka :D. Aga kogemus ja seltskond olid muidugi toredad. Edasi läksime kohvikusse sööma ja üli hea kõhutäis oli.

beebikino

Huvitav mõelda, et ise olin ma umbes 8-9 aastane, kui esimest korda kinno sain. Minu mäletamist mööda olid esimesteks vaadatud filmideks “Kassid ja koerad” ja “Lepatriinude jõulud”. Suur elamus oli, ma mäletan.  Nüüd aga käivad juba beebid kinos. Ilmselt jääb Etheli järgmine kinoskäik ikkagi sellesse aega, kus võiks mingit multikat vaatama minna, millest ta midagi aru ka juba saada võiks.

Järgmisel päeval käisime juunibeebide kokkutulekul. Facebookis on meil tore suletud grupp, kus on koos paaaalju juunikuus (2017) lapse saanud emmesid, kellega on juba raseduse algusajast saati muljeid, kogemusi, rõõme-muresid omavahel jagatud ja üksteisele pidevalt toeks oldud. Meil on seal üsna ühtehoidev seltskond ja ikka on hea lugeda, kuidas teistel eakaaslastel läheb. Mäletan, kui esimesed “juuni”beebid juba aprillis sündima hakkasid ja värsketest beebidest üha uusi ja uusi pilte riburadamööda koos sünnilugudega grupilehele tekkima hakkas. Alles siis hakkaski mulle reaalselt kohale jõudma, et minu sees päriselt üks pisike olevus on, kelle ilmaletulek enam mägede taga polegi ja keda varsti ise ka oma kätel hoida saan. Kõikidele elati väga kaasa ja oodati uusi sünnilugusid. Sama ühtehoidvad ollakse siiani ja jagatakse igapäevaselt oma tegemisi, laste arenguid ja uusi oskuseid ning vajadusel ka muresid.

Esimene kokkutulek toimus meil üsna raseduse lõpus Lauluväljaku ruumides ja nüüd siis juba koos beebidega Lohesaba mängutoas. Seekord olid tulijad peamiselt Tallinnast pärit. Mõne emme näo viisin nimega täitsa kokku ja mõne lapse nägu oli jagatud fotodelt juba tuttav, aga muidu ikka enamus olid justkui võõrad ja natuke võttis aega, et “facebooki inimene” “päris inimesega” kokku viia. Vahva oli näha üheskoos nii paljusid enam-vähem sama vanasid beebisid ja üsna lihtne oli teiste emadega suhelda, kuna ühiseid teemasid oli palju. Kokkuvõttes kujunes sellest välja väga tore koosviibimine ja loodetavasti kohtume varsti jälle. Paari emmega saime täitsa soonele ja plaanis on ühine kohvitamine juba üksteisel külas ja põnnid saavad siis ka omavahel lähemalt tutvuda.

Kokkutulek 7

Kokkutulek

Juunikate seas on üks emme, kes igapäevaselt kooke, torte, kringleid ja muud head teeb. Nii tegi ta ka meie ürituse jaoks spets uhke ja imemaitsva tordi. Üks beebi ei tahtnud tordil hästi karpi ära mahtuda, seepärast sai vähe kannatada, aga ikkagi super!

Kokkutulek 8

Homme saab meie preili juba poole aastaseks. Kirjutan siis tema käekäigust ka lähemalt.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s