Isadepäev ja kingiloos

Täpselt aasta tagasi isadepäeval käisime me Indreku papsile selle toreda päeva puhul kooki viimas ja tagataskust oli meil talle teatavaks teha ka see imeline uudis, mida olime läbi raskuste suutnud juba mõnda aega omateada hoida. Uudis, et peagi on meie sekka saabumas tutikas vahva tegelane. Tema esimene lapselaps. Andsime talle üle oma koostatud liigutava kirjakese, millest hea tahtmise korral uudise välja luges ja vastava t-särgi. Ütleme nii, et rõõmu oli pisarateni. Jäigi üle vaid juunit oodata.

received_1231683096870240
Ega vist paremat pilti sellest kahjuks pole.

Aga just seesama juunikuus saabunud tegelane andis meile võimaluse sel aastal isadepäeva natuke teistmoodi tähistada. Meie peres oli ju nüüd uus värske issi oma tütrekesega. Eks isad ole iga päev tähelepanuväärsed, aga las nad tunnevad ennast siis sellel ühel päeval veelgi erilisemana. Mul on nii hea meel, et just selline lõbus, naljakas, krutskeid täis, samas vajadusel tõsine mees meie lapsele isaks on. Ja et tal üldse isa on.

isa 7

Kuniks Ethel ise veel piisavalt pisike on, et ise papsile midagi tänutäheks teha, siis jääb selle päeva “korraldamine” ikkagi ema teha. Niisiis hakkasime juba nädala alguses Etsuga vaikselt asjatamisega pihta. Kuna tüüpilised isadepäevameened (nagu pildiga tass või kirjaga t-särk) mind seekord sugugi ei kõnetanud, siis mõtlesin pigem selles suunas, et oleks mingi praktiline elamuskingitus ja samas jääks midagi isetehtut sellest päevast ka mälestuseks. Lisaks midagi nosimiseks ja seekord sai valmistatud ja külmkappi peidetud värske isa üks lemmikutest “kirju koer”.

Indrek sai aga koogist juba eelmisel päeval haisu ninna. Manas omale moosinäo ette ja tegi ettepaneku, et võiksime juba laupäeva õhtul kodus isadepäeva tähistada, kuna õigel päeval on niigi palju ringi sõitmist ja toimetamist, lisaks tal veel bändiproov ka (tegelikult oli lihtsalt koogiisu :P).  Aga nii me siis tegimegi.

Andsin üle koogi, raamitud Indreku ja Etheli jalajäljed, Parduri kinkekaardid ja lisaks 7 paari sokke, et mu kõrvad niipea ei kuuleks, kuidas temal jälle sokipõud on. Indrekul oli muidugi kõige üle väga hea meel ja mõnusas meeleolus seadsime end õhtul kolmekesi kakao ja koogiga diivanile filmi vaatama.

Pühapäeval isadepäeva tähistamine jätkus. Sõitsime Indreku papsile ja vanaisale õnne soovima ja sõime isadepäeva lõunasööki. Kerge jõulutunne tuli peale toidust lookas laua taga seapraadi süües. Pärast käisime surnuaias minu issi ja vanaisa juures. Hakkas juba hämarduma kogu surnuaed oli küünlaleeke täis. Hiljem hüppasime veel vanaema juurest ka läbi. Jällegi armas perekeskne päev.

isa 2

Juba emaspäeva hommikul võttis Indrek oma kinkekaardid näppu ja seadis sammud Pardurisse. Kuna tavaliselt astub ta kiiruga sisse esimesse ettejuhtuvasse kaubamaja juuksurisalongi ja tuleb sealt 15-20 minutit hiljem natuke pügatumana välja, siis seekord tahtsin ma, et ta läheks vähe peenemasse kohta ja võtakski aja maha. Pardur on nimelt salong, mis mõeldud meestele ja rõhku on pandud tugevalt maskuliinsele keskkonnale, et üks mees end seal tõelise mehena tunda saaks. Lisaks juukselõikusele aetakse seal habet, piiratakse vuntse, pakutakse kohvi, õlut vms ja aetakse meestejuttu ehk et kõike, mida meestel tarvis. Lasingi siis Indrekul oma muljed kirja panna ja jagan neid ka teiega.

“Bronnisin omale aja esmaspäeva hommikuks. Natuke hirmus oli minna sinna, kuna tundus kodulehte uurides liiga noobel koht minu jaoks. Aga kohale jõudes paistis tõesti vinge olevat. Tervitasin ja pistsin oma jope ukse juures olevasse kappi, mida ma alguses sisse astudes ei märganudki. Ringi vaadates jäid silma seintel olevad lahedad vanaaegsed asjad: käärid, habemenuga ja mingi mehaaniline karvalõikus asi. Taustaks mängis mõnus  muusika. Meeldivalt suunati mind toolile istuma ja hakkasime siis pihta. Tegeles minuga mustade juustega, mitmete tatoveeringutega ja ninarõngaga tüdruk. Kadi. Peeglist nägin, kuidas mul mütsist keerukohas juuksed pahasti olid jäänud, mingi hull tutt oli kohevalt kikkis. Sain korraliku peapesu ja siis pakuti erinevate jookide vahel valida. Lahjemate ja kangemate. Valisin kohvi, kuna tundus, et siin läheb pikemalt ja hommik siiski ning olin otse öisest vahetusest tulnud. Juuste pügamine võis alata. Väga hoolikalt ja hellalt lõigati. Ma olen harjunud, et pardliga peanahk marraskile tõmmatakse, aga seekord oli kogu lõikus väga clean, head vahendid või ma ei tea. Kuna esmakordselt juuste toonimist ka teha lasin (no viskab halle karvu juba sekka), siis kutsuti spetsialist, kes hindas, millist tooni pläga täpsemalt mulle pähe panna. Arvas, et toon 5 või 6 on ok ja pintseldatigi pähe. 10 minutit ootamist, et värv imbuks ning samal ajal sain muusikat kuulata ja kohvi lõpuni juua.  Toonivat palsamit peast maha pestes tehti mõnusat peanaha massaaži. Fantast. Oleks rahulikult magama jäänud sinna.

Siis jõudis asi habemeajamiseni. Olin meeldivalt ärevil, sest kokkupuudet habemenoaga polnud veel olnud. Tool lasti mõnusalt taha, nägu õlitati ja kooriti. Kuum rätik volditi näole, nii et nina ja silmad välja jäid. Tõsiselt kuum, aga hullult mõnus. Siis võeti see ära ja läks külm habemeajamisvaht näole. Habemeajamisel kasutati tõelisi habemeajamisnuge. Tegelikult oli veits valus, aga selline täiega mõnus valu. Siis korra veel kuum rätik ja uuesti noaga üle. Vahepeal oli nii valus, et mõtlesin, et nüüd on küll nägu katki, aga kui valmis oli ja peeglisse vaatasin, siis ei olnud mitte ainsamatki kriimu ega veretäppi. Ja see oli hämmastav. Tulemus oli väga sile. Siis pandi mingit aftershave’i ka peale, hoiatati et võib kipitada, aga sellest pääsesin. Siis ta pintseldas mu harjatutiga puhtaks nagu iidse arheoloogilise leiu ja ütles, et valmis. Nii mõnus oli kogu see kogemus. Iga hommik võiks nii alata, et keegi mind aurava rätikuga ootamas on. Aitäh, kallis naine! Kui miljonäriks saan, siis hakkan iga päev käima.”

isa 3

Kuna ma ise terve selle päeva ära olin, siis helistas Indrek mulle barbershopist koju jõudes ja hõikas mulle telefoni “Sa ei kujuta ette, kui ponks poiss sul kodus on!” ja tema häälest oli kuulda elevust ja rahulolu. Mul oli seda kuuldes hea meel, et kingitus kümnesse läks. Tavaliselt tugeva kriitikasoonega Indrekul polnud ühtegi paha sõna öelda. Õhtul ootas mind kodus tõesti vinks-vonks mees.

Kui keegi painab oma pead, mida meesperele näiteks jõulukotti kingituseks pista, siis Parduri külastus tundub üks täitsa asjalik valik.

Kuna teid siia üksjagu palju juba lugema on kogunenud, siis pani Pardur omalt poolt ühele lugejale välja ka 30 euro väärtuses kinkekaarte. Kui oled üks neist, kes Me kasvame koos lehekülje facebookis omale meeldivate hulka on valinud ja loosis osaleda soovid, siis anna sellest mingi ägeda kommentaariga märku ning jää loosiõnnele lootma. Cheers! 

isa 6

i-dont-always-look-this-good-but-when-i-do


Edit:  Loosiratas on oma töö teinud ja siinsete ning Facebooki osalejate vahel võitja välja selgitanud. Palju õnne ja mõnusat kogemust Parduris!

loosiratas

4 kommentaari “Isadepäev ja kingiloos”

  1. Meie Joosep tahaks ka sellist imelist kogemust! Temast on just kasvanud värske Sammalhabe, kellele kuluks selline hoolitsus kindlasti ära! Jääme heale õnnele lootma 🙂

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s