Kiri Ethelile: Oled juba kolmekuune!

Hei, mu väike rõõmurull!

Sa oled juba kolme kuune!! Kuhu aeg küll tõttab?! Sa oled selle kolme kuuga nii palju meid õpetanud ja ise õppinud. Ma vaatan sind ja sa oled juba nii asjalik.

Ah, et mida sa siis juba oskad? Sa jälgid oma ümber olevaid esemeid ja inimesi väga terase pilguga ning pöörad oma pead häälte suunas. Tihti vaatad sa otsa sellise näoga, nagu saaksid täpselt kõigest aru ja tahaksid sõna sekka öelda. Eks sa vahepeal ütledki. Sead oma huuled nii vahvalt prunti ja sealt suuaugust paistab keel, mida sa seal keerutad ja sätid, et soovitud hääli valla päästa. On ikka paras kunst see hääleaparaadi avastamine. Uuuu, nääh, eee, eeeem, nähhhh, ai-aiii-aa, aguuu on sulaselged, nüüd juba mängid ka erinevate hääletoonidega.

Hullupööra armastad sa, kui sulle totakaid nägusid või hääli tehakse. Siis on sul kohe suunurgad kõrvuni. Su varasem tagasihoidlikum muigav naeratus on muutunud laiemaks ja veelgi lõbusamaks. Vahel ajad sa oma naeratava suukese vahelt keeleotsa ka välja ja näed nii veelgi vallatum välja. See on niiii armas! Kui varasemalt jagasid sa pigem kelmikaid hääletuid naeratusi, siis nüüd oled hakanud ka häälega naerma. Sellised mõnusad naerukilked. Nii ehedad ja siirad emotsioonid (L).

Meil on ka mõni täitsa oma mäng välja kujunenud. Sa fännad täiega seda, kui poolpikali olen ja su üles oma põlvedele istuma tõstan. No kui veel koppadi-koppadi ka teha, siis on kõva itsitamine garanteeritud. Selle mängu juurde käib meil tihti ka üks lühike erinevate liigutustega muinasjutt.

Sa suudad kõik oma soovid meile teatavaks teha. Ma teen täpselt vahet, milline on su unejorin või milline näljakisa. Sa annad väga selgelt märku, kui sind on sinu meelest liiga pikalt mängutekile jäetud või kui mängukarussell on oma viisijupi ja keerlemise lõpetanud ning selle vaatamine on igavaks muutunud. Sa hakkad väga harva kohe kõva häälega nutma. Enamasti, kui miskit ei sobi, alustad sa ikka vaikselt kaeblikumate hõigetega ja kui see olukorda ei paranda, siis ei jää muud üle, kui korralik kisa valla päästa. Enamasti saavad siiski mured võimalikult kiiresti lahendatud ja häälepaelu valju nutuga kulutada pole vaja.

Sa oskad end voodis või mängutekil algasendiga võrreldes risti ukerdada ning hakkama saad ilusti ka seljalt küljele keeramisega. 7. septembril suutsid sa ka esimest korda seljalt kõhule keerata, mille peale ma mega häppi olin, kuid kuna seda rohkem esialgu juhtunud pole, siis ilmselt oli see pigem juhus ja heade asjade kokkulangevus. Aga paistab, et eeldused on peatseks keerama hakkamiseks juba täitsa olemas.

Kikusid sul veel pole, aga ila voolab suust ojadena. Tatimullimeister oled! Muudkui lutsutad oma rusikaid ja uurid oma käekesi. Sa pistaksid hea meelega oma mõlemad käed küünarnukini suhu, kui need vaid mahuksid. Aga sa pole oma üritamist siiani lõpetanud.

Öösel magad sa nagu puhas viieline. Ma ei tea, millega ma selle ära olen teeninud, aga mul pole seni olnud ühtegi ööd, kus oleksin pidanud sinuga öösel üleval istuma, gaase välja kussutama või muid su muresid leevendama. Tundub, et sa oled muretu ja hea unega piiga. Eks see võib muidugi peagi muutuda ja tõenäoliselt muutubki, aga seni naudin ma su hästi magamist. Tunnen ise end ka siis hommikul väljapuhanuna ja jaksan sinuga päeval lõbusalt mürada. Kell 21 on sul vanniaeg. Ma vist ei pea jälle mainima, kui suur veefänn sa endiselt oled. Pean tõsiselt kaaluma sinuga beebide ujumisse minemist. Igatahes, peale vanni veel natuke jutustame, tudukas selga, kõht täis ja kell 22 sa enamasti juba magad oma voodis. Ärkad korra 5-6.30 vahel, et kõht uuesti täis pugida ja siis juba emme kaisus mõnusalt edasi nohiseda. Hommikul ärkame me koos enamasti 8 ja 10 vahel.

Mulle tundub, et sa oled täielikult hommiku inimene. Peale ärkamist oled sa alati nii heas tujus. Iga hommik külvad sa meid üle hunniku naeratustega. Esimese saan tavaliselt siis, kui olen märganud, et sul silm lahti on ja sa vaikselt oma hommikuste ringutustega ametis oled. Siis hõikan sulle alati lõbusa häälega “Tere hommikust, kallis Ethel!” ja maias naeratus on garanteeritud.

Avastasin just üks päev, et mu kätele on musklid tekkinud. See on raudselt sinu pidevast tõstmisest ja meil on ka oma müramised, mille käigus sind oma väikeseks hantlikeseks kutsun. Mu hantel on väga innovaatiline, kuna tema raskus muudkui sujuvalt kasvab, nii et ise ei saa arugi. Täpsemad kaalud ja mõõdud saame järgmisel kolmapäeval, kui arstile läheme. Kolmanda kuu sünnaks ostsin sulle ühe hantli kujulise mänguasja, millega sul on hea esemete haaramist ja hoidmist harjutada.

Sul oli väga tore sünnipäevapidu – vanaemad, vanaisa ja tädid olid kõik kohal. See on nii tore, et sa annad nii palju lisapõhjuseid, miks kogu pere jälle kokku tuleb! Võib vist lausa öelda, et sa oled meid kõiki omavahel lähedasemaks muutnud.

IMG_3467
Sünnipäevahommik

IMG_3628IMG_3501 (2)

Jätka samas vaimus, mu väike preili! Kalli-kalli

Emm

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s