Kiri Ethelile: Tõime su koju ära

Tere, kodu!

Saimegi haiglast tulema. Sõit koju kulges ilusti, sa magasid terve tee oma turvahällis. Kodus ootas sind juba su üles tehtud voodi, vanaema õmmeldud beebipesa, kallistuste padi (tänks, Christine!) ja mõmmik, millega ma plaanin sinuga koos iga kuu pilti teha.

Kodus uuris esimese asjana meie kass su väga korralikult läbi. Ta sai kohe aru, et tegemist on alles õrna ja abitu “pojaga”, kuna ta käitus sinuga hoopis teisiti, kui meie teiste külalistega. Ta oli justkui väga ettevaatlik ja kohe kui sa häält tegid, tuli ta vaatama, et mis toimub ja kas kõik on ikka sinuga ok. Tihti sätib ta ennast sinu lähedale magama, justkui valvaks sind. Olgu mainitud, et muidu ta inimeste lähedusest eriti ei hooli.

Ma lihtsalt ei saa sinult oma silmi ära. Sa oled nii habras, nii õrn. Imeline! Sul on nii tillukesed sõrmed ja pisikesed (issi arvates pikad) varbakesed. Su nahk on nii pehme ja siidine. Sul on kukla taga nii uhke juuksetutakas, pealael on väikesed heledad udukad karvakesed, aga ikkagi juuksed täitsa olemas. Ma vaatan sind ja sa suudad teha sada erinevat nägu minutis, mis on niii armsad. Mu lemmik on see, kui sa oma huuled prunti ajad ja üks käsi üles sirutatuna ringutad. Sa ei ärka kordagi sügavast unest ilma korraliku ringutuste sessioonita. Vahepeal sa magad ja naeratad läbi une. Ju siis peab ikka hea uni olema, sest magada sulle meeldib. Olin valmis juba selleks, et beebide ja magamata ööde vahel käib kindlasti võrdusmärk, aga sinu puhul õnneks mitte (veel?). Ma vist poleks osanud rahulikumat last ette kujutadagi, kui sina oled. Ei, mitte selline igav rahulik, vaid rahulolev ja rõõmus laps, kellele meeldib lähedus, söömine ja magamine.

Ma veedan nii palju aega sind lihtsalt vaadates. Lihtsalt imetledes. Sul on nii ilusad sügavad sinised silmad. Nüüd ma tean jälle, mida tähendavad õnnepisarad. Nii suur on see tunne mu sees sind vaadates. Sa oled nii täiuslik! Ega seda tunnet saagi vist teised enne mõista, kui ise emaks saanud pole.

Ööunne jääd sa umbes 12 paiku. Ärkad umbes kolme-nelja tunni tagant, et süüa ning magad siis edasi. Kui sa magama hakkad jääma, siis su hingamine muutub. Alguses teed sa mõned kiiremad hingamised ja siis muutub su olek nii rahulikuks. Esimese poole ööst magad sa oma pesas, hommiku poole tõstan su oma kaissu tuttu.

Ja sa luksud!! Umbes sama tihti nagu sa luksusid kõhus. Need on nii armsad piuksatused.

5. juulil esimest korda ennast oma perearstile tutvustamas käies kaalusid sa 4460g, Paistab, et piima jagub ja kosud korralikult.

Me nii nii nii väga armastame sind! Loodan, et sul saab meiega lõbus teekond olema.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s