Väikese inimese vaimutoit Nukuteatris

Meie käisime täna Etheliga Nukuteatris ja see polnud meil teps mitte esimene kord. Hoopis teine ning ka kolmas kord on meid juba aprillis ees ootamas. Tänud ämmale, kes kõik need piletid Etsule kinkis!

Etheli pisikese elu esimene teatrikülastus oli jaanuaris, kui käisime vaatamas etendust “Päike läheb puhkusele“. Ma ei seadnud tol korral väga kõrgeid ootusi, kuna mul polnud aimugi, kas ja kuidas suudab üks 1a7k vanune laps 45 minutit 3-10 aastastele mõeldud etendust paigal püsides jälgida. Lootsin parimat ning andsin etendusele võimaluse.  Valisin igaks juhuks Etheliga servapealse istekoha, juhuks kui päris lõpuni näidendit vaadata ei peaks õnnestuma.

Tegemist oli Taavi Tõnissoni lavastusega, kus lühidalt öeldes päike tüdines ära olemast vahetpidamata kõikide jaoks särav ja kasulik, ilma, et keegi oma tänulikkust selle eest välja oleks näidanud. Unustatakse ju tihti hinnata seda, mis meie jaoks igapäevaselt nii loomulik tundub, ehkki me tegelikult ilma selleta elu ette ei kujutagi. Nii otsustas ka päike oma igapäevasest tööst loobuda ja minna hoopis Maa peale kollase kassina. Ta sattus elama ühe armsa tüdrukutirtsu juurde, neist kahest said südamesõbrad. Kuid ilma Päikeseta on ju pea võimatu elada, on pime ja külm. Väike tüdrukutirts jäi haigeks ja nii ei jäänudki Päikesel muud üle, kui tagasi taevasse minna, et sealt oma uue sõbra eest edasi hoolitseda. Nad mõlemad olid üksteise jaoks olemas, üksteisele vajalikud ja ei peljanud seda ka välja näidata. Lõpp hea, kõik hea.

Enne etenduse algust tutvustati lastele, kus asub valgustaja (vilgutas tuledega), kus helimees (mängis heliga), kus lavastaja (lehvitas otse meie kõrvalt). Etenduse ajal oli saal väga pime, mis mind natuke isegi üllatas, sest enamasti jäetakse nii väikeste laste puhul õrn valgus siiski põlema, kuid eks jah, kui pole päikest, siis ei saa ka saalis valgust olla. Õnneks Ethelit ei tundunud see üldse häirivat, seega polnud vahet. Mõni laps küll alguses pelgas veidi, kuid peagi imes etendus nendegi tähelepanu endasse ja polnud hullu. Näitlejaid oli laval viis, kes kõik olid liikuvad ja tantsulised, et laste tähelepanu köita. Kasutatud oli paljusid huvitavaid lavastuselemente, varjuteatrit, häälitsusi, mänge valguse ja taskulampidega. Kollane kass võitis koheselt Etheli südame – selle väljailmudes hõikas Ethel nii südamest üle kogu saali “kasss”, et selle peale meie kõrval istunud lavastaja omakorda häälekalt muigama hakkas. Ülejäänud etenduse aja jälgis Ethel kassi tegevust nii pingsalt, et vaevu üldse liigutas end. Etendus oli kaasahaarav nii väikestele kui suurtele ja aeg läks ludinal. Mina sain hingerahu, et ka nii väikese lapsega võib vabalt juba teatris käia ja häid sõnu saime ka meie kõrval istunud lavastajalt, kes väikest ja viksi teatrikülastajat kiitis. Tõepoolest, Ethel oli ilmselt üks noorimatest seal.

Täna ootas meid ees juba teine Nukuteatri külastus ja vaadatavaks etenduseks oli “Kodud“. Etendus kestis 30 minutit ja oli mõeldud kirjelduse järgi 3-5 aastastele lastele. Sel korral haarasin viimasel hetkel oma ema kampa, kuna Indrek läks bändiga plaati salvestama ja pileteid oli ostetud 3. Pean ütlema, et sellest etendusest saadud emotsioon oli VA-PUS-TAV! Seekord oli tegemist nukuetendusega. Saime head kohad teises reas, mis oli ideaalne. Preilna jälgis tervet etendust viksilt ja kaasaelavalt, loodetavasti sai natuke toimuvast aru ka. Sisu oli lihtne – varblane leidis valgete täppidega sinise tassi, mille omanikku ta otsima hakkas ja selle käigus pulli tehes erinevad kodud läbi käis. Lapsed said teada, et varese koduks on pesa, karul koobas, rebane elab urus, mesilased tarus, aialilled aias ning inimesed majades. Pisikestele väga hea tükk.

Kuid mis minu jaoks selle niigi hea tüki vapustavaks elamuseks muutis, oli hoopis see, mis etendusele järgnes. Näitlejad tutvustasid ka enda “kodu” ehk sirmidetagust elu. Demonstreeriti, kuidas nukud tegelikult seal taga liiguvad, lapsed said ise proovida ja katsuda näidendis osalenud loomi. Näitlejad suhtlesid muhedalt kõikide laste ja nende vanematega, kutsusid pilte tegema. Lausa lust oli vaadata. Iga lapse soovide jaoks jätkus kannatust, kedagi ei kiirustatud tagant, kõik oli nii vahetu. Kui näiteks mõni laps kohe alguses ei julgenud varest katsuda, kuid hiljem seda ikkagi soovis, siis ei pidanud keegi paljuks veel ja veel samu loomakesi nähtavale tuua. Helle Laas, Are Uder ja Riho Tammert – ausalt, see soojus ja positiivsus, mida endast kiirgasite, tekitas sõnuseletamatult hea tunde ja tahte ikka uuesti ja uuesti pere pisematega tagasi tulla. Aitäh! Aprillis vaatame “Pesamunad” samuti ära. 

Kuna teatrikohviku järts oli peale etendust mega pikk, siis käisime läbi hoopis Pagaripoiste kohvikust, et teatriskäigule mõnus punkt panna. Kojujõudes tegi piiga oma lõunaune ning peale ärkamist vaatasime üheskoos tänaseid teatriskäigust tehtud pilte. Selle käigus panime taas sõnadesse kogu meie hommikupooliku ning kirjeldasime, mida ühel või teisel pildil kujutatud oli. Selline vahetu tagantjärgi tehtud analüüs on lapse jaoks minu meelest väga arendav, samuti tuleb keele arengule kindlasti kasuks. Ka Ethel ise oskas päris palju kaasa rääkida ning välja tuua sõnu, mida piltidel küll näha polnud, kuid teatrietenduses sama stseeni juures tõepoolest olemas olid. Järelikult pani ikka päris hoolega seal tähele ja oskas seoseid luua. Neid pilte uuesti vaadates meenub ehedalt kogu see tore hommikupoolik. Vahva oli juba kas või see, kuidas kõik näitlejad äkitselt mulle kaamera ees lõbusalt poseerima hakkasid… sest miks mitte. Tore, kui inimesed on ameti peal, mis neile tõesti vapustavalt hästi sobib ja läbi mille neil teistele nii palju head edasi anda on.

Investeerimisega alustamine. #1 ühisrahastus

Eelmisest postitusest investeerimise sõnasabast kinnisaanuid huvitas see, kuidas ja kus ma investeerimisega algust tegin. Mulle kirjutasid mitmed, et tahaksid ise ka proovida, kuid ei tea asjast MITTE MIDAGI ning seetõttu palusid mul oma kogemust jagada. Tegelikult on Internett igasugu asjalikku materjali täis, tasub vaid käsile võtta ja lugeda. Toonitan veel, et kohe päris kindlasti on minust palju asjatundjamaid inimesi investeerimisest rääkima, kuid kuna ka mina olin veel aasta eest sama võhik, kui ilmselt kõik need, kes mulle kirjutasid, siis ma mõistan teid ja teie skeptilisust ehk selle võrra paremini ning katsun kirjutada selle mätta otsast, mida ma ise samas olukorras teada oleksin tahtnud. See on täiesti okei, kui teil kaasneb investeerimise eel oma raha saatuse üle teatav hirm. Peabki olema, kuna iga investeeringuga võivadki kaasneda riskid ning ettevaatlikkus võiks kukla taga tiksuda küll. Kuna ka mina olen pigem tasa sõudja ning väga suuri riske võtta ei taha, siis alustasin ma ühisrahastusega, kus riskid muu aktsia maailmaga võrreldes on üsna madalad. Ma mõtlesin enda jaoks läbi, et investeerin iga kuu täpselt sellise summa, millest mul täieliku kaotamise korral kahju ei oleks. Selles mõttes, et muidugi oleks kahju, aga see ei oleks summa, mis mind kuidagi rivist välja lööks.

Olgu öeldud, et minust sai investor alles 2018 aasta alguses, seega samuti investeerimises veel üsna roheline, kuid huvist olen selle kõige kohta omajagu uurinud ja lugenud ning portfellid on vaikselt kerkimas. Nagu öeldud, siis toimetan ma hetkel ühisrahastuste maastikul. Mis see ühisrahastus ehk P2P üldse on? Ühisrahastus on finantseerimismeetod,  mille kaudu on võimalik oma raha panustada mõne teise inimese/ettevõtte/kinnisvara laenusoovi või projekti ning sellest teenida intresside pealt passiivset tulu. Laenuks vajaminev summa saadakse kokku suure inimhulga käest väikeseid summasid laenates. Kõike seda vahendavad ühisrahastuse portaalid, mis on tehtud kasutaja jaoks väga mugavaks ning ka laenusoovijate taust on enamasti võrdlemisi hästi nende poolt eelnevalt ära kontrollitud ning reitinguna välja toodud.

Paljud kurdavad, et neil pole piisavalt raha, et investeerimisega tegeleda, kuna mitte midagi ei jää kuu lõpuks üle. Tegelikult ei pea ühisrahastuses investeerimiseks olema mingi “rikkur”, piisab ka ühe ebavajaliku ostu tegemata jätmisest kuus, sest juba kasvõi 10-50 kõrvalepandud euroga annab algust teha. Ah, tegelikult saab mõnes kohas juba ühe euroga investeerida, näiteks Bondoras. Seega, see pole mingi takistus.

Üks asi, mida investeerimisega alustades võiks silmas pidada, on laenude hajutamine. Väga lihtsustatult tähendab see seda, et näiteks saja euro investeerimisel pole mõistlik kogu summat panna ühe laenu alla, vaid targem oleks kümnele inimesele laenata kümme eurot või miks mitte sajale inimesele üks euro. Kui laenata ühele inimesele kõik sada eurot ja hiljem selgub, et ta on makseraskustesse jäänud tegelane, siis võid oma rahast ilma olla. Samal ajal kõik 10 või 100 laenajat vaevalt maksejõuetuteks osutuvad. Ehk siis tänu hajutamisele vähendad ka oma riske. Iga ühisrahastuse investeeringuga (ehk laenuga) koostatakse maksegraafik, millelt on näha, millal ja kui palju igakuiselt sellest konkreetsest laenust koos intressidega sulle tagasi laekuma peaks. Seega pilt sinu raha liikumisest on üsna selge.

Teine võtmesõna investeerimisel on liitintressid, mille arvelt tootlikkus ning kasum kõige enam ka kasvama hakkab. Liitintress on nähtus, kus intressid sisuliselt liituvad ehk kui sa oled teeninud mingi investeeringuga (liht)intressi ja selle uutesse investeeringutesse suunad (selle asemel, et see kasum kohe välja võtta), siis hakkad sa selle intressi pealt omakorda intressi teenima ja nii see lumepall veerema läheb. Isegi, kui sa mingil hetkel ei tee enam sissemakseid oma investeerimiskontole, kuid suunad teenitud raha pidevalt uutesse laenudesse, siis töötab liitintress sinu kasuks ja summa kasvab intressimäära arvelt. See kasum hakkab enim välja paistma just ajas ehk pikemaajalisel investeerimisel. Tasub varuda aega ja kannatlikkust. Ma olen kuulnud, et oma investeerimise eesmärke tasub seada umbes viieaastases perspektiivis, mitte vähem.

Kus investeerida?

Nüüd siis natuke rohkem asja juurde ja räägin OMA ISIKLIKUST kogemusest mõningate konkreetsete ühisrahastuse platvormidega koos plusside ja miinustega. Järgnev ei ole ei reklaam, soovitus, kutse ega promo. Kes millegagi allnimetatust liituda soovib, siis kõik ikka oma enda vastutusel. Ma ei saa garanteerida, et teie investeerimiskogemus saab minu omaga sarnane olema.

Tegin oma päris esimesed investeerimised Kreditex ühisrahastuses. Lugesin alustades hoolega läbi lehekülgede viisi kasutustingimusi, et läbi hammustada, kust keegi minult investeeritud raha ära näpata saaks või tahaks. Ega midagi kahtlast sealt välja ei tulnud ning pilt ühisrahastuse olemusest sai üsna selgeks. Lõppkokkuvõttes valid pakutud laenusoovide hulgast ikka sina ise välja, kui suure riskiga laene soovid rahastada – mida madalama reitinguga laenaja, seda suurem on tema laenuintress ehk võimalik tulu, kuid seda suurema tõenäosusega võib ta sattuda makseraskustesse ja vastupidi – mida eeskujulikum laenaja, seda väiksema intressiga ta tõenäoliselt laenu saab. Intressi suurust mõjutab lisaks ka laenuperiood. Kreditexiga alustades pakkus esmapilgul kindlustunnet see, et kui mõni laen peaks täiesti hapuks minema, siis reservfondist kantakse sulle tagasi 80% sellesse laenu investeeritud summast ning Kreditex tegeleb võlglasega ise edasi. Alustasin testimise mõttes tasa ja targu ning tegin kolme kuu jooksul investeeringuid kokku 150 euro eest. Miinimum summa ühele laenule Kreditexis on 10 eurot, seega võib vabalt ka vaid kümne euriga alustada ja oma silmaga üle kaeda, kuidas kogu see protsess käib. Kõik toimis ja maksegraafikute põhjal hakkas raha intressidega tagasi tulema. Ühel hetkel läks aga väikese vahega kolm laenu hapuks ja peagi tuli nende kohta teade, et mulle on tehtud reservfondist 80% ulatuses nendele laenudele tagasimakse. Okei, pole hullu, juhtub ikka. Teised laenud läksid endiselt edukalt, lõppkokkuvõttes olin siiski kasumis. Kui sain mingil hetkel teate, et Kreditex on oma laenutingimusi muutmas ning edaspidi kaetakse makseraskustes laenude korral reservfondist vaid 70%, siis oli see minu jaoks pigem ohumärk, et nende reservfondi (või üleüldine) olukord võib olla halvenenud. Vahepeal olin tutvunud ka teiste ühisrahastuse lehekülgedega ning neid Kreditexiga võrreldes leidsin ma veel mitmeid kitsaskohti, mida alles kõrvutades märgata oskasin. Näiteks see sama punkt, et kui Kreditexist sain ma suvalisel hetkel teate, et mingi laen on maksetähtaja ületamise tõttu lõpetatud, 80% mulle üle kantud, siis tegelikult 20%-ga olin ma juba kahjumis. Tõenäoliselt nõutakse siiski see laen lõpuks koos intressidega laenuvõtjalt kätte, kuid mina olen oma 20% endiselt ilma, mille saab siis hiljem Kreditex “kingitusena” endale. Teistes portaalides ma sellist asja pole täheldanud ning laenud jäävad lahti võlamenetluse protsessi lõpuni. Minu jaoks jäi siinkohal läbipaistvust väheks ja see sai ka minu peamiseks lõpetamise põhjuseks. Samuti, kui ma nägin, kui suurepärased graafikud, joonised, prognoosid on teistes investeerimise portaalides, siis tundus Kreditex kohe eriti lahja ja mannetu oma kodulehekülje funktsioonidega. Aga see selleks. Selle kõige peale loobusin edasistest sissemaksetest ning ootan nüüd, kuni pooleliolevatest laenudest mu raha lõpuni tagasi tiksub ja siis on sellega vsjoo. Aegajalt on hea sinna sisse logida ja avastada, et nt 77 eurot vaba raha on vahepeal juurde tulnud, mille oma kontole kanda saab. Pika jutu lõpetuseks mina oma kogemusest lähtuvalt Kreditexi pigem ei soovita, aga eks otsustate lõppkokkuvõtes ikka teie ise.

Vahepeal olin ma liitunud Bondoraga. Bondora pakub laene summas 500-10000 eurot laenupikkusega 3-60 kuud. Laene antakse samuti ühisrahastuse põhimõttel, mida üleval kirjeldasin. Algusest peale tundus see eelmisest palju investeerija-sõbralikum ning professionaalsem ühisrahastuse koht, kui nii võib öelda. Laias laastus ju põhimõtted kõik samad, kuid üldmulje palju parem.  Ehkki investeerijatele mitmeid esmapilgul keerukaid funktsioone pakkuva koduleheküljega harjumine võttis alguses aega, siis peagi sain end kogu selles statistika, portfellihalduri ja muus virr-varris väga koduselt tunda. Seadsin sisse automaatse igakuise püsimakse investeerimiskontole, panin paika oma investeerimisstrateegia, mis minu riskitaluvusega sobis ning lülitasin sisse minu seatud tingimustel automaatseid investeeringuid tegeva Portfolio Pro. Sisuliselt teeb lehekülg kõik tehingud minu eest automaatselt ära (juhul, kui seda ise soovin) ning mina käin aegajalt vaid statistikat vaatamas, et kuidas mu laenudel läheb, milliseid intresse möödunud kuu sisse tõi ning kui palju on maksetega hilinejaid. Bondoras saab igal hetkel hõlpsalt vaadata mitmekülgset statistikat kõikide laenude kohta, mida mulle aegajalt uurida meeldib. Eks ole ju põnev graafikul iga järgneva kuuga aina kõrgemaid kasumitulpasid näha. Kui mõni laen satub makseraskustesse ehk on pikalt tasumata, siis nõutakse see suure tõenäosusega siiski võlamenetluse protsessis laenajalt sisse ja sellisel juhul saab raha hiljem ikkagi intressidega tagasi. Ka minu mõne laenuga on seda ette tulnud, kuid ausalt öeldes on võlas osa siiani nii märkamatult väike olnud, et midagi see oluliselt ei mõjuta. Mu võlas põhiosa on hetkeseisuga näiteks 3,43 eurot, mis on täielik köömes kogu maksetesummat arvestades. Eks maksetega hilinejaid on küll, aga see on suhteliselt tavaline ja mul pole ka laias laastus vahet kas nad teevad oma makse ära tähtajal või nädal-paar hiljem. Bondoras toimetades pole veel miski mulle pettumust valmistanud, kõik on läinud ladusalt. Kusjuures ma olen kõikide investeerijate hulgas hetkel tootluse alusel 387. kohal, mis on ikka päääris hea minu meelest. Ei oskagi öelda, mis selle kõrge tootlikkuse TÄPSELT mulle taganud on. Ilmselt ongi väga hajutatud portfell, mõistlik riskitase jms. Tänast seisu vaadates olen ma investeerijana osanik 458 laenus, keskmine laenude intress on 39,35%, millest madalaim 9,32% ning kõrgeim 78,85%. Appi, inimesed, kuidas te olete nõus üldse selliste intressimääradega laene võtma??? Vaatasin just oma ühte suvalist laenu, kus olen inimesele laenanud 1 euro ja ta peab mulle tagasi maksma 3,32 eurot. Ja minu laenuosa on vaid killuke tema suurest laenust. Mul on isegi kahju vahel neid numbreid vaadates ja nende taga olevate inimeste lugusid ette kujutades, aga no mis sa teed.

Bondora suureks eeliseks on ka see, et on olemas kogu portfelli järelturul mahamüümise võimalus, mis enamus teistel ühisrahastuse platvormidel seni veel minu teada puudub. See on siiski hea võimalus juhul, kui tuleb vajadus suur osa oma rahast korraga välja võtta ning pole aega või võimalust oodata, kuni see lihtsalt tagasimaksetest lõpuni tiksub. Muidugi järelturul müües ei pruugi päris seesuguse juurdehindlusega õnnestuda müüa, kuid abiks ikka. Teisalt saab seal ka määrata mingi summa, mis kontol alati vabarahana olemas oleks. Näiteks võid soovida, et 200 eurot igal hetkel ootamatuteks olukordadeks väljavõetav oleks, kuid sellest üleminev summa automaatselt uuele ringile investeerimiseks läheks.

Juhul, kui sul tekkis huvi Bondoras investeerimise vastu, siis on mul sulle jagada link, mida registreerumiseks kasutades kohe 5 eurot oma kontole seemneks saad. Viieka saamiseks registreeru lingi kaudu, mis asub SIIN.

Kolmas ja kõige värskem platvorm, kus investeerima hakkasin on Estateguru. Laias laastus on kõik sama nagu Bondoras, kuid minu jaoks tegi selle ahvatlevaks see, et seal saab investeerida kinnisvarasse. Kui mujal investeerid tundmatule isikule, kes on märgistatud mingi suvalise numbriga, nt 574356-45089342, siis Estategurus näed sa väga detailselt, kuhu su raha läheb – mis kinnisvarasse, mille jaoks, kus see asub, isegi pildid olemas ja plaanide ning tagatise kirjeldused välja toodud. Ega laias laastus polegi see info nii oluline, aga mingi huvitava atraktiivse nüansi annab see juurde küll. Iga laenutaotluse korral viiakse läbi mahukas riskihindamine, igal laenul on garantiiks tagatis. Investeerimiseks avaldatakse vaid tugevaimad projektid. Estategurus on miinimum investeerimise summa ühe projekti kohta 50 eurot. Ka siin saab Auto Investi peale panna, mis enda aega kõvasti kokku hoiab. Kui laen, millesse investeerida plaanid, ei peaks ettenähtud aja jooksul täisrahastust saama, siis kantakse investeeritud summa su kontole tagasi. Parimad pakkumised rahastatakse ära aga väga ruttu.  Kui laen on täies mahus rahastatud, siis seatakse Investorite kasuks notariaalne hüpoteek. Mulle meeldib veel ka see, et laenuperioodid on suhteliselt lühikesed ja nii saab oma raha kiiremini tagasi. Hetkel tooksin puudusena välja, et projekte on kuidagi väheks jäänud, valikuvõimalus kesine. Võib-olla on asi selles, et talvel nii palju ehitus ja rekonstrueerimistöid ei tehta ja äkki kevade poole turg elavneb, kuid päris kindel ma oma väites pole, kuna ma pole statistika tegemiseks veel piisavalt pikka aega siin tegev olnud ega ise selle kohta juurde uurinud.

Estateguru
Näide laenuvalikutest Estateguru’s. Hetkel suhteliselt kesine valik, kuid varasemalt on väga muhedaid pakkumisi üleval olnud. Vali aga välja ja investeeri.

Kui sul peaks tekkima soov Estateguruga liitumiseks ja tahad 0,5% lisatulu oma investeeringutelt teenida, siis kasuta selleks minu soovituse linki, mis asub SIIN. 

Neid ühisrahastuse portaale on veel palju teisigi (nt Mintos jms), kuid ülalnimetatutega minu isiklik kogemus piirdub.

Just selliseks on minu investeerimisega alustamise teekond praeguseks kujunenud ning kuidas edasi läheb, näitab aeg. Siinkohal ma selle niigi pikaks veninud postituse otsad vaikselt kokku ka tõmban. Ei ole ju tegelikult raha oma kasuks töölepanemises midagi keerulist, või mis? Suurimaks riskiks saab olema ilmselt see, kui majanduses mingi suur langus äkitselt aset peaks leidma, kuid minu kogemus on küll hetkel positiivne olnud ning olen rahul, et investeerimiseks julguse kokku võtsin. Kui ma poleks möödunud aastal investeerima hakanud ja iga kuu teatud summat selleks kõrvale suunanud, oleksin ma selle sama raha tõenäoliselt millegi mõttetu peale ära kulutanud või väljas ära söönud. Nüüd aga on mul paras summa reaalselt olemas ja mis kõige parem, siis pidevalt omasoodu kasvamas ka veel.

Tegelikult on teemasid veel, mida ühisrahastusega seoses käsitleda võiks, kuid ühte postitusse kõike kokku toppida… oleks liialt pudru ja kapsad. Kuid olete oodatud kommentaaride all juurde küsima, mõtteid avaldama, arutelu tekitama, oma kogemustest rääkima, kritiseerima, joonistama ja kirjutama.

Lisaks, tegin krüptorahadesse investeerivale ja nendega kauplevale tuttavale ettepaneku oma alustamise kogemus samuti kirja panna, et saaksin seda siin blogis teiega jagada. See on jällegi hoopis teine tahk investeerimise maailmas ja minu teadmised sellest küljest on pea olematud. Just seepärast oleks see väga huvitav lugemine nii mulle endale kui ehk ka kellelegi teie seast. Ta oli hea meelega nõus, seega varsti, varsti!

Kes soovib meie pere muude toimetustega ja #Kogumispäeviku teekonnaga jooksvalt kursis olla, siis lihtsaim viis selleks on hakata blogilehte Facebookis jälgima. Ja miks mitte ka Instas.

Rahatarkuse teekonna algus

Kui eelmisel aastal olin ma pigem passiivne #Kogumispäeviku jälgija, kes ühtteist siit-sealt omale kõrva taha pani, kuid laias laastus ikka vanamoodi edasi toimetas, siis sel aastal otsustasin proovida, nii palju kui võimalik, aktiivselt kaasa lüüa ja sellest projektist maksimaalset kasu meie perele tuua. Sel aastal on eestvedajateks eriti muhedad hinged ning loodetavasti on nad sama inspireerivad, kui Mirjam seda möödunud aastal oli. Jutt käib Facebooki #Kogumispäeviku vahvast kogukonnast, kus rahatarkuseid, säästunippe, investeerimisteemasid, artikleid, eesmärke ja palju muud kasulikku jagatakse ning üksteise ideedest inspiratsiooni ammutatakse. Igal kuul uued teemad ja uued väljakutsed. Veel ei ole hilja ka sinul selle vahva grupiga ühineda, kui sa seda seni veel teinud ei ole. Ilmselt siiski oled, kuna kokku on projektiga liitunud juba ligi 25000 inimest. Erinevalt eelmisest aastast on sel korra võimalik jaanuari kuu jooksul ka oma 3-5 liikmeline punt kokku panna, ühised või eraldiseisvad säästmisega seotud eesmärgid seada ning tiimiväljakutsetest osa võtta, isegi hoiupõrsasse kopika võita. Kes meiega kampa tahaks lüüa?

Jaanuarikuu teemaks on eesmärkide loomine. #Kogumispäevik

Minu üheks eesmärgiks on vormistada korralik eelarvetabel, mis parima pildi kogu meie pere kuludest ja tuludeks annaks. Ma tegin seda mingil määral ka juba eelmisel aastal, kuid siis vaid enda isiklike numbrite kohta ning laiemat plaani kogu perekonnast see ei kajastanud. Sel korral on eesmärk just ühiselt koos abikaasaga neid asju ajada ning ma väga loodan, et eelarvest hakkab vastu peegeldama meie tegelik olukord ning selle põhjal järeldusi tehes saame otstarbekamalt majandama hakata. Enda eelarvet eelmisel aastal koostades jäi sealt küll juba ühtteist silma. Ma poleks näiteks iial osanud arvata, et meil niiiii palju raha kuus toidule kulub, aga tabelist sai tõele näkku vaadata ja sellele senisest enam tähelepanu pöörama hakata. Tunnistan, et ma polnud siiski piisavalt järjepidev, et oma tabelit pikemaajaliselt täita. Seetõttu on teine vähemalt sama oluline eesmärk alanud aastaks suuta seda tabelit ka järjepidevalt täita ning selle põhjal ka meie pere rahakasutust otstarbekamas suunas mõjutada. Muidu poleks sellest kõigest ju tolku.

Kolmas suur eesmärk on intresse tiksutavatest kohustustest vabanemine. Mul endal pole küll mitte ainsamatki järelmaksu, krediitkaarti ega laenu (peale kodulaenu), kuid Indrekul on neid omajagu ja nendest kõikidest on aeg vabaneda. Kodulaenust vast siiski veel lahti ei saa, aga okei.

Siit tuleneb meie neljas eesmärk – arvestatava puhvri loomine suuremate ostude, kindlustunde ning ootamatute väljaminekute tarvis. See aitab vältida ka edaspidiste järelmaksude võtmist. Samuti lõime kogumiskonto kindla eesmärgi/soovi täitumiseks. Kuna päris tühjalt raha pikemaajaliselt mingil kontol hoida, koguda ja inflatsioonil ära süüa lasta pole otstarbekas, siis alustasin ma eelmise aasta alguses investeerimisega ning selle viljad on juba vaikselt maigutatavad. Päris arvestatav summa on juurde tiksunud, mida mul poleks hetkel juhul, kui see sama raha oleks mul lihtsalt kusagil kontol seisnud ja oma aega oodanud. Seega jätkan ma investeerimist vaikselt ka sel aastal.

Esimene eesmärk on tänaseks tegelikult juba täidetud. Istusin nädalavahetusel maha ja lõin erinevate eelarvetabelite näidiste põhjal meie pere jaoks parima versiooni, tuulasin ja kalkuleerisin meie detsembrikuu väljaminekutes ning kandsin kõik summad kategooriate kaupa tabelisse sisse. Ütleme nii, et pilt lõi väga selgeks. Eks detsember olegi vähe keerulisem ja kulutusterohkem kuu, loodetavasti jaanuari lõpus saame helgemat pilti näha. Igal juhul olen ma koostatud tabeliga väga rahul. Võimalik, et kasutamise käigus ilmneb mingeid mõistlikke muudatusevajadusi, eks siis saab tabelit vastavalt korrigeerida, kuid juba praegusel kujul on ta väga motiveeriv. Tahaks ikka igal kuul aina otstarbekamalt suunatud numbreid seal näha ning et mõttetuid kulutusi jääks vähemaks.

Kui keegi soovib minu tuunitud tabelivormi oma pere puhul kasutada, siis küsi, ma sheerin. Mainin ära, et tabel on kokku pandud ja kohandatud peamiselt dividendinvestor.ee lehelt pärit eelarvetabelit aluseks võttes, kuid lisasin sinna päris palju veel ka täienduseks. Kes kogumispäevikuga liitunud on, leiab ka sealt kindlasti omale kõnetava tabeli, mida enda jaoks kohandada. Ja kindlasti palju muud huvitavat. Seega!? Kes meiega tiim tahab olla, et koos unistusi täita ja raha(tarkuseid) koguda? Ja meile motivaatoriks olla. Igal juhul meie oleme rahatargaks saamise teekonnaks valmis!

Kaija (#Kogumispäeviku admin) julgustas mind oma teekonda ka #Kogumispäeviku grupis jagama. Alguses mõtlesin, et “ah, mis nüüd mina”, kuid tegelikult on ka see omakorda mulle enesele tohutu motivaator ree peal püsimiseks. Seega, tegin ära.


Edit: Kuna nii paljud kirjutasid mulle erinevaid kanaleid pidi, tänasid inspiratsiooni eest ja soovisid, et jagaksin nendega eelarvetabelit, mis mul endal kasutuses on, siis on mul lihtsam see siia üles panna. Kellele ma ei jõudnud veel isiklikult jagada, siis siin see on – EELARVETABEL. Kuna see on kohandatud minu pere väljaminekutest ja sissetulekutest lähtuvalt, siis viska pilk peale ja muuda oma perele sobivaks. Tõenäoliselt ei vaja sa paljusid lahtreid, mis minul seal kirjas on ning vastupidi. Faili alla ribale lisasin kuude nimetused, kuhu sisuliselt kopeerin kuude kaupa mõlema rahaga majandava pereliikme kontoväljavõtted, mille põhjal arvutan Exceli valemeid kasutades eraldi kokku kulud kõikidele eelarvetabeli väljadele (eraldi toit, tankimised jne) ning kannan lõpliku tulemuse sisse eelarvetabelisse. Esmapilgul tundub võib-olla keeruline, kuid peagi läheb juba ludinal. Kui selline lahendus sind ei kõneta, siis saab need lehed lihtsalt ära kustutada. Kui vajad tabeli muutmisel või millegi muuga seoses nõu, siis küsi julgelt.

Ehk on see tabel kellelegi natukenegi abiks ja inspiratsiooniks omaenda eelarvetabeli loomisel. Mind ennast on selle tabeli kasutuselevõtt tohutult inspireerinud ning pannud otstarbekamalt rahaga ümber käima. Seeläbi on kokkuhoid juba praeguseks täitsa märkimisväärne. Edu teistelegi vahval planeerimise teekonnal!


Kes soovib meie rahatarkuse teekonna ja muude toimetustega jooksvalt kursis olla, siis lihtsaim viis selleks on hakata blogilehte Facebookis jälgima. Ja miks mitte ka Instas.

rahatarkuse teekond
Pilt võetud Kogumispäeviku grupist

Seotud lood:

Investeerimisega alustamine. #ühisrahastus

Elamus Spa

Ma ei kuulugi enam nende viimaste inimeste hulka maamunal, kes uues Elamus Spas käinud pole. Kõik muudkui kiidavad, kuid kas asi ka seda väärt on… proovisin ise järele. Pakkisime sõbrannaga kodinad kokku, lapsed autosse ja asusime teele. Väga eksprompt minek oli, otsuse langetamise ja uksest välja astumise vahe oli vaevu tunnike.

Kohale jõudes olime meeldivalt üllatunud. Kogu atmosfäär oli hubane ja stiil kutsuv, värske. Mulle väga meeldis, et Spa oli jaotatud erinevateks privaatseteks soppideks. Ei olnud sellist asja, et vaatad Spa ühest otsast teise ja pilt on selge. Pidi päris palju erinevaid nurgataguseid läbi uudistama, et kõik basseinid, saunad ja mullivannid läbi käia. Tänu sellisele ülesehitusele oli ka rahvas ühtlaselt igale poole ära jaotunud ja ei olnud tunnet, et keegi elaks sul seljas. Kusjuures, me käisime veel laupäevasel päeval, mis peaks väga populaarne aeg külastamiseks olema. Kõige enam inimesi oligi eraldi paiknevas lastealas, kuid ka seal keegi kedagi ei häirinud. Laste ala oli üsna suur, tegevust seal paistis jaguvat nii pisematele kui suurematele. Iga natukese aja tagant lendas lasteala kohal pangetäis vett kaela (Jurmalat immiteerides) ning sellega kaasnes mingi päris vali kole möire, mille peale (lisaks kaela lendavale veele) meie lapsed esimesed korrad tohutult ehmatasid ja kartlikult külge klammerdusid. Hiljem harjusid ära. Kohe lasteala juures oli ka privaatne sünnipäevatuba, mis on minu meelest väga vahva idee. Saad sinna oma lapse sünnipäevalaua snäkkidega püsti panna ning lapsed kohe kõrval vees hullamas käia. Samas jääb õhku turvalisuse küsimus, sest keegi peab neid sünnipäevalisi ka pingsalt vees jälgima, et õnnetusi ei juhtuks. Tulles tagasi saunade juurde, siis neid oli tõesti palju erinevaid ning igal saunal oma temaatika. Samuti oli võimalus osaleda saunarituaalides, mille meie sel korral lastega vahele jätsime, kuid tasub kellaaegadel silm peal hoida. Kasper oli nii vapper saunasell, Ethel jällegi ei raatsinud saunas istumisele oma sulistamisaega kuigi palju raisata. Tublid spaatajad olid nad igal juhul mõlemad. Ujula osa nägi ka päris kobe välja, samas Spa osast tulles tundus seal õhk ja vesi jahe olevat ning kobisime tagasi mõnusasse sooja. Restorani poole pealt sai sööke, suupisteid, jooke vahepealseks einestamiseks tellida, mis on samuti igati kiiduväärt, sest vees hullamine muudab kõhu kiiresti heledaks. Menüüst leiab sööke nii täiskasvanutele kui lastele ja minu meelest oli päris maitsev kõhukinnitus.

Kui kriitilise pilguga midagi ebaõnnestunumat ka välja tuua,  siis aru ma ei saa, kes just sellised kapivõtmed kasutusele otsustas võtta. Kas neid eelnevalt testiti ka? Absoluutselt ei püsinud käe ümber kinni, kogu aeg jälle rihm lahti libisenud ja “võti” käe ümbert plehku panemas, ükskõik kui hoolega sa selle kinni sätid. Ma saan aru, kui mulle selline vigane randmepael oleks sattunud, aga sõbrannal sama lugu ning jäi silma ka teisi inimesi, kes oma käepaelu kohendasid ja pingule tõmbasid. Küllap siis on probleem ikka üldine. Ma väga loodan, et mingi aeg vahetatakse need paremate vastu välja. Lisaks pidevale tüütule kohendamisele on sellisel kujul kapivõti lihtne kaduma minema ning mina küll spaakülastajana ei viitsiks võtme kaotamise probleemiga tegelema hakata. Kuid õnneks see on pigem pisiasi ja ma loodan, et külastajate tagasiside põhjal saab ka see probleem peagi lahenduse. Sool oli samuti soolasaunas otsa saanud, aga noh, see selleks.

Vaata meie Elamuste Spa kogemust hoopis videost ning saa aimu, mis seal ootamas on. Parima elamuse saamiseks mine ikka ise kohale! Mina igal juhul soovitan, tõesti on hästi välja kukkunud koht.

Varsti plaan mees kampa haarata ja Spa 21+ osa samuti üle kaeda. Kui on muljetamist väärt, siis jagan ka teiega. Tsau-pakaa ning uute elamusteni!

5 eesmärki uueks aastaks

  1. Tahaks saada publitseeritud kaasautorina teadusartikli rahvusvahelises psühholoogia ajakirjas. Hetkel veel pooleli ja käsil.
  2. Magamistoale (miks mitte ka elutoale) uus mõnus ilme anda ehk siis remondilaadne toode korraldada. Üldse tahaks kodule rohkem tähelepanu pöörata, sättida ja toimetada nii, et ennast siin kõik hästi tunneksime. Ja ma lubasin endale, et edaspidi kehtib reegel, et iga uue soetatud riideeseme puhul loobun ma vähemalt kahest olemasolemast. Õudne, kui kapp riietest pungil on, aga tundub nagu midagi selga ikka panna pole.
  3. Käia reisil kusagil, kus ma varem käinud pole. Haha, neid kohti on palju. Mida soojem, seda parem.
  4. Osaleda vähemalt kuuel neljal täiendkoolitusel. Kuigi enamasti on mul aasta jooksul kokku tulnud palju enam koolitusi ja alles eilegi ühe koolitusega lõpule sain, siis ilmselt see aasta kõige muu kõrvalt omale nii suurt eesmärki ei sea ja asi seegi, kui sellisel määral end koolitatud saan. Eks vaatame skoori aasta lõpuks. Pealegi kaalub kvaliteet kvantiteedi üle.
  5. Teha midagi, mille kohta ma saan öelda, et oli vähemalt sama fun ja uudne kui eelmise aasta paraplaanilend või sukeldumine. Midagi, mis trumpaks need üle. Ma isegi ei tea veel, mis see olla võiks, aga benji või langevarjuhüpe igatahes mitte,  nagu sõbrad siin välja käivad. Need on too much hetkel 😀

Veel tahaks kodulaenu vähe kiiremini tagasi makstud saada, kui need miljon aastat laenulepingus. Mulle ei meeldi, kui midagi suurt mulle pidevalt kuklasse hingab. Selleks saaks kolmekuulise etteteatamise ajaga ilma igasuguse lisatasuta teha lisasissemakse, mis ju veeeeiiits ikkagi sellele kaasa aitaks, samas kas on mõtet, kui samal ajal saaks seda raha ka kusagil mujal rakendada. Vot, peab mõtlema.

Tegelikult mõlguvad mul veel mõned mõtted peas, aga neid eesmärkide alla kirja panna ei saa või taha. Need vajavad teistsugust lähenemist. Nendele asjadele peab veel mõtlema. Äkki mul on aasta lõpus meeles, mida ma silmas pidasin ja saan arutleda, kuhu omadega jõudnud olen selles osas ja palju endast selleks andnud olen.

Kõiketeadev aastahoroskoop ütleb, et jäärad võidavad märtsi kuus lotoga. “Juba märtsis naeratab talle edu lotovõidu näol.” Siin ei jää ruumi kahetimõistmisele. Jään siis oma võitu ootama, tuleb selleks aastaks seatud plaanide realiseerimisel kasuks. Panen lausa lingi siia, et oleks mul aasta lõpus millele viidata, kui täppi ei lähe :D.  Aga üldjoontes eks mina olen ikka mina ka uuel aastal ja ajan oma rida edasi ning katsun ka oma hobidele kõige muu kõrvalt piisavalt aega leida.
aastavahetus 1 (2)

Bye bye 2018 ehk aasta kokkuvõte

Aasta on lõppemas ja käes paras hetk sellele tagasi vaadata ning ühtlasi otsad koomale tõmmata, et uus saaks rahus tulla. Ma ei heieta siin sel korral pikka juttu, kui imeline või parim aasta see olnud on. Ma arvan, et eelmise aasta suurte sündmustega ei suuda see konkureerida, kuid paljutki on ka lõppevast aastast kindlasti meenutada.

Möödunud aastat võikski pigem iseloomustada, kui stabiilset ja rahumeelset aastat. Eksamite pinged, koolide lõpetamised, pulmad, kodu soetamine, lapse sünd ja muud sellised suured ja ärevad sündmused on jäänud kõik eelmistesse aastatesse. Käesolev on olnud pigem aasta iseendale ja oma perele. Eks nagu ikka, on olnud palju head ja natuke vähem head. Panen meeleolukamad hetked kirja ka. Ei ole ühtegi pidi pingereas – mis meelde tuli, see nii ka kirja läks. Kui ma mingist punktist varasemalt pikemalt kirjutanud olen, siis leiab teksti sees viite postitusele ka. Let’s start.

Minu 2018:

# Käisin paraplaaniga lendamas. Ülimegafun kogemus, läheks iga kell uuesti!

# Olen olnud 24/7/365 ühele vahvale tirtsule ema ehk esimene täisaasta lapsevanemana. Ühtlasi olen esimest korda muretsema pidanud 39.9 kraadises palavikus oleva lapse pärast ning ravinud tema tuulerõugeid. Olen saanud osa tema arengust, esimestest sõnadest, lasteaiatee algusest, ühistest mängudest, muredest ja rõõmudest. Ethel aasta alguses ja lõpus:

# Ethel sai vahepeal aastaseks. Sellega seoses oli tore sünnipäevapidu.

# Ületasin oma hirmu (millest ma eelnevalt teadlik polnud :D) ja sukeldusin Rummu karjääris. Kindlasti tahan järgmisel suvel korra uuesti minna, sest mul on nüüd GoPro ja mul oli niiii kahju, et ma esimesel korral seda muinasjutumaad seal vee all filmida ei saanud. Ainult selle vaate ja filmimise nimel.

# Ronisin esimest korda (plätudega) tuhamäe tippu. See polnud küll mingi saavutus, aga linnuke igatahes kirjas.

# Tähistasime abikaasaga kolmandat pulma-aastapäeva. On nii suur asi, kui su kõrval on olemas see keegi, kellele igal ajal toetuda võid ja kellega koos on lihtsalt fun.

# Indrek valiti aasta lõpus küberväejuhatuse parimaks sõduriks 2018. Nii tubli!!!

# Ämma ja äia vinged juubelipeod. 50! Keila-Joa lossis ja Padise mõisas.

# Osalesin kuuajasel näonaha testimise projektis.

# Jurmala puhkus oli igati meeldejääv

# Läksin tagasi tööle ja sain omale õnneks taas mega ägeda paarilise(Y) ja muidugi nunnud lapsed, sh jätkasin tööd koolipsühholoogina.

# Alustasin psühholoogina vestlusringidega loovtundide läbiviimist väikelastega peredele.

# Tõmbasin otsad kokku lahendus.netis nõustamisega.

# Meie pere uus auto äkki väärib maise vara hulgast äramärkimist.

# Katsetasin investeerimist ning teenisin kasumina tagasi milli. Not. Aga tibake ikka. Vaatame, kuidas edaspidi läheb.

Tsiisas, see aasta on olnud nii pikk, et ma ei mäletagi, mida huvitavat sellesse veel mahtunud on. Pingutan natuke veel…

# Sain tänu imelisele soojale suvele mõnusalt palju rannas käia. Kes mind tunnevad, need teavad, et ma vabalt elaks seal.

# Oleme vaikselt tagasi maksnud paraja ampsu meie kodulaenust.

# Suutsin autoga üksinda kottpimedas metsavahelisele teele jääda, kus heal juhul vaid kits või karu möödaminnes lehvitada võiks ja abi loota oli vaid puksiiri tellimisest. Veepump läks katki.

# Eelneva punktiga seoses õnnestus mul kahel järjestikusel nädalal tekitada meie pere kummagi autoga ligi 600 eurosed remondiarved. Polnud küll minu otsesel süül kumbki, aga sellegipoolest ajas tigedaks, et just minu sõidu ajal need juhtusid ja ikka hädad käsikäes käivad.

# Panin käed külge Ethelile mõne riideeseme õmblemisel – kleidike, pusa, pidžaama jms.

# Nii mõnigi film sai kinos ära vaadatud ning kodune filmiõhtu sõpradega korraldatud.

# Meenub veel Iron Maideni kontsert. Yeah! Indreku esinemisel käisin ka.

# Kokkamise katsetusi jõudsin kodus olles üsna palju teha. Lemmikumad, mis hetkel pähe tulevad on tuuletaskud, pavlova ja sidrunikook. Mmmm, see Kätu sidrunikoogiretsept saab vist minult aasta lemmiku koogi tiitli, viib keele alla ja täpselt minu maitsele. Tänkjuu, Kätu, et mind selleni viisid!!

# Tiigrite minikokkutulek oli samuti väga emotsioonide rohke. Loodan, et see kamp hoiab veel kaua kokku.

# Mitmel koolitusel osalesin. Loodetavasti tulevad enesearengule kasuks.

# Blogisin meie pereelust selle aastanumbri sees 29 postitust. See number pole küll eriti suur ja ehkki ma eelkõige siiski iseendale ja lähedastele lugemiseks kirjutan, siis lugejate arv on salamisi uskumatult kasvanud ja see vist motiveerib mind positiivses suunas järjepidevamalt ka kirjutama. Mul on hea meel, et teid siia nii palju lugema satub! Ei peagi enam vaid päevikule kirjutama.

Enim loetud postitusteks sel aastal olid Etheli esimesed sõnadsünnipäevapidu mängutoaspavlova kookdeitimas ja pildistamas käimine. Samuti vaadati palju lastega läbiviidud tegevusi.

# Lõpetuseks võib veel välja tuua, et jõulutunnet on olnud sel aastal rohkem kui viimasel paaril. Kõik on kuidagi õige ja ilmselt lumi mängib siin ka suurt rolli. Selle aasta jõule nautisin tõesti kohe eriti.

Usun, et peamine sai mälestuseks kirja ja siinkohal võiks lõpetada. Eks neid pisiasju võib muidu loetlema jäädagi. Aasta esimest poolt mäletan helge ja rahulikuna, palju sai sõbrannadega kokku saadud, väljas käidud, kohvikutes istutud, vaba aega oli tagasi mõeldes nagu muda. Aasta teine pool, kogu see aeg, mis jääb peale suve, on kulgenud suuresti töisel lainel ja lennanud üheainsa nipsuga. Ja nõnda me siia aasta lõppu taas jõudnud olemegi…

HEAD VANA-AASTA LÕPPU KÕIGILE MEIE PERE POOLT!!!

8
Tuulerõugetes tips koos vanematega soovib kõigile mõnusat aasta ärasaatmist ja imelist uut!

Täpilised jõulud

Päev enne jõule märkasin Etheli rinnaesisel üht punast täpikest, mida küll korra uurisin, kuid suuremat tähelepanu sellele ei pööranud, sest no täpp on täpp. Õhtul Kristenile õnne soovima minnes ilmus kulmule teine pisike täpike. Triin tegi veel nalja, et Etsul puberteet käes ja punnid juba näos. Selleks hetkeks oli esimene punnike juba suuremaks muutunud ning õhtu jooksul hakkas riburadapidi (ma ütleks, et koguni silmnähtavalt) täpikesi juuksepiirile, põsele, kõrva taha, mõni ka kõhule ja seljale juurde tekkima. Palavikukest oli samuti 38 kanti ja eks olemine pigem selline kehvake. Minu kahtlused said kinnitust – lapsel tuulerõuged. Nii et kõik, kellega lähiajal kokku puutusime ja kellel tuulerõuged veel põdemata, siis olge teavitatud!

Hommikul käisin apteegis ja ostsin tuulerõugetele mõeldud vahtu, mis jahutama ja sügelust leevendama peaks. Mul oli päris hea meel, et enam briljantrohelisega jändama ei pea, samas natuke kahju ka, sest kellel meil poleks endast lapsepõlvest pärit rohetäpilist fotot. Kuid pildi nimel küll rohelise teed minna ei söandanud. Tore, et nüüdseks alternatiive on ja selle vahu pealemäärimine Ethelile igatahes meeldis, lasi minul panna ning määris innukalt samal ajal ka ise. Ju siis pakkus tõesti kohest leevendust. Lõunal tegi Ethel pika une ning õhtul läksime Keilasse Etheli vanavanemate juurde jõuluõhtule. Sealsed tuulerõugeid ei peljanud, pigem kartsid, et äkki me ei tulegi. Kui tavaliselt käime pühade ajal ka Keila kirikust läbi, siis sel korral jätsime selle vahele ja sättisime end mõnusalt kamina ette ja peolaua taha. Ethel oli küllaltki heas meeleolus, kuid eks tõbi andis end ka mingil määral tunda. Võtsime rahulikult.

12
Neljas päev võitlust tuulerõugetega, õnneks mitte tuuleveskitega. Hullem möödas ja teel võiduka paranemise poole.

Keilas pole jõuluõhtuid ilma jõuluvanata. Kahju ainult, et paps jälle just sellel hetkel sauna puid alla panema läks, jäi taas kogu lõbust ilma. Eelmisel aastal oli mingi kõhuprobleem, istus peldikus teine sel ajal kui jõulumees külas käis. Kahju kohe, üldse ei vea teisel. Kuid jõulumees oli taas tasemel, sel aastal koguni kitarriga ja puha.

Päkapikud ja jõulumees on sel aastal kohe eriti helded meie vastu olnud. Pidime ju jõule sel korral rahulikult võtma, ikka läks lappesse. Aga iga viimse kui kingituse üle oli mul üli hea meel, kõik oli asjalik ja läbimõeldud, isiklikke soove arvestav. Ei ühtki mõttetut vidinat. Eks olid asjad eelnevalt ka läbi arutatud ja kõikidel ettepanekud letti laotud.

Ethel sai omale jõuludeks mänguköögi, potid-pannid, kelgu, digitaalse jutupliiatsi, baby born nuku, jalutava/haukuva koera, veel mõne mänguasja, pusle ja õngega kalapüüdmismängu. Ma rääkisin Indrekule, kuidas ma kogu lapsepõlve omale baby born nukku igatsesin, siiani elan ilma. Täpselt sama ütles teine Triin oma lapsepõlve kohta. Ja nüüd see väike, kõigest üheaastane põnn, saab omale toimetamiseks selle ja rohkemgi veel. Veab mõnel. Või tegelt… ei teagi kumb meist siis hetkel seda rohkemsaada ihaldas :D.

Mind ootasid kingikotis lõhnaõli, kaamera statiiv, sokid-kindad-riidest poekott, valgehallitusjuust koos juustumoosi ja küpsistega, karafin spets jääkuubikuhoidjaga, paar ilutoodet ja kirsiks tordil GoPro kaamera koos mõningate lisadega. Olen vist hea laps küll sel aastal olnud. Piinlik lausa. Aga ma olen niii häppi absoluutselt iga oma saadud kingi üle. Ülekõige muidugi selle kirsikese :D. Kuid moos juustule on midagi, mida ma iial varem maitsenud pole, aga kõlab väga huvitavalt, proovin varsti ära. Ma olen tohutu juustusõber, kes veel ei teadnud! Aga jah. Kõik kingitused 5+, tänud kõigile (L).

Indrekut ootasid kingikotis väline helikaart, Raspberry Pi 3 Starter Pack, iFixit elektroonika tööriistakomplekt, lõhnaõli, tšillikastmeid ja ilmselt veel miskit, mis mul hetkega ei meenu. Igal juhul taas asjad, millele ta oli soovi avaldanud ja mis kindlasti asja ette läinud.

Kokkuvõttes on olnud tõeliselt mõnusad, rahulikud ja perekesksed jõulud. Isegi kuusepuu on veel täies ilus ega ole oma okkaid maha pildunud, nagu eelmisel aastal umbes nädalaga juhtus. Vandusin endale, et ma ei too enam eal kuuske tuppa, kuna lihtsalt nii kahju oli sellest kuusest, mis hetkega teadmata põhjusel ära kuivas ja terve elamine pealekauba kuuseokkaid täis oli. Kuid Indrek võttis kätte ja marssis siiski ka sel aastal kuusega koju ja no mis sa ära teed, mõnus lõhn ja jõulutunne olid sedamaid toas ja silmale ka ilus vaadata :).

 

Ehkki tuulerõugete tõttu jäi meil planeeritud Lotte jõulumaa külastus ära, siis tegelikult on mul hea meel, et Ethel need praegu põetud saab ja sellega loodetavasti siis ühel pool on. Paistab üsna ideaalne vanus põdemiseks. Vanavanaema juurde pole pühade ajal veel kahjuks jõudnud, ei julgenud tuulekate tõttu minna, mine tea, äkki vanainimese immuunsus pole enam see mis muidu ja pole tarvis riskida.

Kuid mis eriti hea…homme sõidame taas kolmeks päevaks Rakvere Spaasse ning tagasi jõudes võib juba aasta ärasaatmisele mõtlema hakata. Äkki seal saab GoPro’ga vees filmimise ka ära proovida. Samas mida mul seal vee all ja peal üldse filmida on, kui isegi me väike kalake basseini ei saa. Eks näis kas ja mis. Igal juhul ootan seda minipuhkust täiega, eriti pärast kahte magamata ööd täpilise lapsega. Olen vist ideaalselt magava lapsega ära hellitatud ja unetud ööd mõjuvad rängemalt kui peaks :D.
8